Töövaidlusi juba rohkem kui eelmisel aastal kokku

Tartu Ülikooli dotsent, tööõiguse spetsialist Merle Muda teatas, et tema arvates ei ole Eesti seadustes võimalusi, mis lubaksid tööandjal vajaduse korral saada töötajast lahti, vältides koondamist (siis ei tule maksta kompensatsiooni, mis kvalifitseeritud ja pikka aega ettevõttes töötanud inimese puhul on küllaltki kopsakas), kuid ta ei oska öelda, kui seadusekuulelikud või leidlikud võivad tööandjad selles küsimuses olla.Ametühingute Keskliidu esimees Harri Taliga arvab, et selline töövaidluste rohkus on tingitud sellest, et tööandja on muutnud oma käitumist. "Tööinspektsiooni statistika teeb murelikuks. Ebanormaalne töösuhete areng ei motiveeri töötajaid," arvab Taliga.Kommenteerides ametühingusse pöördunud n-ö kannatada saanud töötajate arvu, vastas Taliga, et nendel on sama tendents mis ka tööinspektsioonis. "Ametiühingus on palgal jurist, kes vaatab taolised pretensioonid läbi. Just nüüd on tal asi tööandjapoolsest töölepingu muudatustest, mis toimus ühes suures Eesti ettevõttes."Kigi selliseid kitsaskohti, mis lubaksid tööandjal manipuleerida töötajaga,seadustes ei ole, kasutavad tööandjad väga tihti ära seda, et töötajad ei tunne tööseadusi. "Ettevõtjad lihtsalt kasutavad ära töötaja võhiklikkuse. Ütlevad talle, et tööd ei ole, kirjuta aga lahkumisavaldus. Töötaja kirjutabki. Kuigi tegelikult on see pettus," seletab Taliga. "Teine võimalus: kui suuliselt lepitakse kokku üks asi, aga paberile pannakse kirja midagi muud. Pärast dokumendi allakirjutamist on pretensioone esitada juba hilja."Taliga märkis, et pärast uue töölepinguseaduse jõustumist muutub olukord veel segasemaks. "Tööandjatel ja töötajatel kulub oma viis aastat, enne kui nad hakkavad selles kas või midagi aru saama," on ametühingujuht kindel. "Uues seaduses on hulganisti termineid ja sätteid, millega pole inimesed siiani kokku puutunud."