Soome kinnisvaraturg saavutab põhja jaanuariks

Soome kinnisvaraturg on Volaneni sõnul jagunenud kolme väga suure, panga omanduses oleva kinnisvarafirma vahel. Kolme suurema turuosa on umbes 60%. Miks Soomes neid suuremaid firmasid eelistatakse, seletas Volanen lahti kaubandusketi näitel.

„15 aasta jooksul on Soome turul välja kujunenud arvamus, et mida suurem seda parem, ilusam ja usaldusväärsem. Toitu minnakse ka ju ostma ikka suurematest kettidest ja poodidest. Väiksemaid ei eelistata, aga ma usun, et 10 aasta jooksul see hakkab muutuma ja me käime ka väiksemas poes, kuna võime saada sealt paremat teenindust. Olen päris kindel, et meie turul hakkab toimuma sama asi.“ Teine põhjus miks soomlased hirmsasti eelistavad suuri kinnisvarafirmasid peitub selles, et firmad on panga omanduses. Pangad ütlevad laenu taotlema tulnud kliendile: „Jah loomulikult anname teile laenu, kui tulete meie kinnisvarafirmasse ja me oleme siis isegi nii kenad, et müüme teie vana korteri ka maha“.

Risto Volaneni sõnul on Soome maakler kaitstud võimalusega teha krediidipäringuid. „Krediidipäringute tegemise võimalus on suunatud just nendele maakleritele, kes tegelevad rentimiste ja üürimistega. Nad saavad uurida üürnikku, kas tema maksud on makstud ja kuidas makseajalugu on.“

Kinnisvaramaaklerite tegevust reguleerib seadus

Veel rääkis Volanen ka Soome kinnisvaramaaklerite tegevust juhtivast seadusest. Kui Soome Kinnisvaramaaklerite liit asutati juba 1946. aastal siis ühtne seadusandlus valmis 10 aastat tagasi. Seaduses on kirjas maakleri vastutus, õigused, suhe tarbijasse. Enne olid kõik need erinevad punktid mööda mitmeid seadusi laiali, nentis esineja. Üks muudatus, mida selles 10 aastat vanas seaduses plaanis teha, on see, et eraldada üüri ja rendi vahendajate ning müügiga tegelevate maaklerite õigused ja kohustused. Volaneni kinnitusel on need tegevused sedavõrd erinevad, et vajavad kindlasti erinevaid seadusi.

Küsimuse peale, kas saaks hakkama ka ilma maakleriseaduseta, vastas Volanen, et hästi ei saaks küll. „Kui seadust poleks võiks kinnisvara alal töötada ka inimesi, kellel pole vastavat koolitust ja ka kliendil oleks halvem, kuna ta ei teaks kuidas ja mille peale ta kaevata saab, kui tal on probleeme.“

Soomes seadus ei kohusta kasutama ainult atesteeritud maaklerit, aga sead ütleb, et igas büroos peab olema vähemalt üks atesteeritud maakler, rääkis esineja. Samuti sätestab seadus müüja kohustused ja vastutuse oma kinnisvara müües. Volaneni kinnitusel on selle seaduse valguses nii müüjal kui ostjal mõttekas kinnisvara müües kasutada maakleri abi, kuna müüja saab vastutuse lükata objekti müüvale maaklerile ja ostjal on eelis, kuna maakler peab talle rääkima kõigest objektiga seonduvast. „Üldjuhul on klient nõus maksma ka paremat hinda, kui tema ees on usaldusväärne maakler,“ lisas Volanen.

Mida võidab Soome riik maaklerseadusest on see, et seadus hõlbustab järelevalvet. „Riik on huvitatud eelkõige tarbijakaitse kõrgest tasemest, kui seadused on head siis on ka ostja riskid väiksemad.“

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja kinnitusel on moodustatud töögrupp, mis tegeleb sarnase seaduse välja töötamisega, kuid millal täpselt seadus valmib, täna öelda ei osata. Kindlasti plaanitakse seaduse koostamisel kasutada Soome kogemusi ja abi.