- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,41%65 794,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,72
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 2250,41%65 794,41
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,72
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biokütuste tootjatel pole kindlust – EL kõhkleb oma sihtides
Euroopa Parlamendi tööstuskomisjon kinnitas
eile küll eesmärgi, et aastaks 2020 peaks Euroopa Liidus 10% transpordikütusest
moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütused, kuid lisas juurde rea
ettepanekuid, mis tootjate jaoks investeerimiskindlust vähendavad.
Sellise sihi, 10% aastaks 2020, seadsid ELi valitusjuhid aasta tagasi, kui veel valitses optimism, et biokütuste näol on fossiilsetele kütustele leitud keskkonnasõbralik alternatiiv. Seda usku on tänaseks uuristanud mitmete teadlaste väited ning maailma tabanud toidukaupade hinnašokk, kus oma osa olla ka toidukultuuride „autodele söötmises“.
Parlamendi komisjon pani ette võtta eesmärgiks, et aastaks 2015 peaks 5% transpordikütusest moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütus. Sellest vähemalt viiendiku peab moodustama sellisest toormest toodetud kütus, mis ei konkureeri otseselt söögi- ja söödakultuuridega. Toormeks oleks jäätmed, toiduks mittekõlbulikud kultuurid, vetikad … jms.
Ülejäänud neli viiendikku ehk 4% transpordikütustest moodustaksid traditsioonilisest toormest (raps, suhkruroog, teravili jms) valmistatud biokütused. Selline „lagi“ tähendaks siin paraku stagnatsiooni, sest juba praegu on n.ö esimese põlvkonna biokütuste osakaal 3% turust, vahendas agentuur Bloomberg Euroopa bioetanooli tootjate assotsiatsiooni kriitikat.
Teiseks: aastaks 2020 peaks taastuvatest allikatest toodetud kütuse osakaal transpordis kasvama 10%le, kuid parlamendi tööstuskomisjon tahab siia lisada klausli, et vähemalt 40% sellest moodustaksid nn teise põlvkonna (ehk mitte toiduks sobivast toormest) valmistatud biokütused. Ning et aastal 2014 toimuks eesmärgi ümbervaatamine – kas see on teostatav. Euroopa bioetanooli tootjate assotsiatsiooni hinnangul õõnestab see tootjate kindlust investeerimisotsuste tegemisel.
„Me peaksime jääma esialgse eesmärgi juurde,“ ütles palmiõlist, rapsist ja loomsetest rasvadest biodiislikütust tootva Neste Oili asepresident Simo Honkanen ajalehele International Herald Tribune. „Euroopa biodiislitööstusele on vähemalt üks või kaks kümnendit vaja stabiilset arengukeskkonda.“
Euroopa Parlament lükkas biokütuste teemas tagasikäigu sisse suvel, kui eesmärkide ülevaatamist hakkas nõudma keskkonnaasjade komisjon. Ka seal rõhutati, et transpordis peaks kasutama sellisest toormest valmistatud biokütust, mis toidukultuuridega ei konkureeri.
Kõik need ettepanekud peavad kinnitama Euroopa Parlament ja ELi valitsusjuhid ning need on osa ELi kliima ja energiapaketist, mille eesmärk on aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 20% vähendada.
Biodiislikütuse tootjatele on EL täna suurim turg – aastane tarbimine on ca 7 miljonit tonni.
Seotud lood
Täna avati ametlikult Paldiski lõunasadamas
biodiisli tehas, mis aga veab kogu toodangu välismaale ning lõviosa toorainest
tuuakse samuti välismaalt.
ELi eesmärk suurendada biokütuste osakaal
aastaks 2020 10%le on saavutatav vaid juhul, kui selleks ajaks on olemas nn
teise põlvkonna tehnoloogia, mis ei kasuta toormeks toidukultuure.
Eesti Energia tahab õhutada põllumehi
senisest märksa rohkem rukist kasvatama, et panna Narvas püsti kuni miljard
krooni maksev bioetanooli tehas.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje
Josingu sõnul teeks Eesti riik ja majaomanikud kõige õigemini, kui eelistaksid
teistele alternatiividele biokütust.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele