Kuigi keemiatööstuse tootlikkus on tõusnud, jääb see oluliselt alla EU teiste liikmesriikide näitajatele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootjahindade tõusust, samuti on oluline osa keskkonnahoiuga seotud kulutuste ja sellega seotud investeeringute suurenemisel.
ELi direktiividest tulenevalt tuleb tegeleda ka saasteainete limiteerimise (CO2, väävliühendid) ning kohustuslike keskkonnainvesteeringutega (ohtlike jäätmete prügilad, väävlipüüdefiltrid).
Eriti drastiliseks võib kujuneda olukord põlevkiviõli ja kemikaalide tootmisel 2010. aastal, juhul kui keskkonnaministeeriumis ettevalmistatav keskkonnatasude eelnõu kavandataval moel jõustub. Näiteks planeeritakse tõsta põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksi saastetasu 7,5 korda, mis muudab küsitavaks põlevkiviõli tootmise mõttekuse üldse.
Kindlasti kujuneb probleemiks kallinevate pangalaenude tõttu tootmise laienemise või potentsiaalse uue tootmistsehhi rajamise finantseerimine.
Toorme hinnad on viimasel poole aastaga drastiliselt tõusnud. Kui varem oli suuremate hankijatega teada poolaasta või aasta hinnad, siis praegu on trend selline, et suudetakse pakkuda ainult ühe kuu hindasid.
Suurim väljakutse ongi tootmissisendite hinna tõus - tootjatel ei jää muud üle kui tarbijatele hinnatõus edasi kanda, sest pikaajalise kvaliteedi ja tarbijate soovide rahuldamise kontekstis ei saa jätta pooleli investeeringuid tootmis- ja arendustegevusse.
Alates 2013. aastast, kui ELis rakendub ühtne CO2 kvootide kauplemissüsteem, võib karta, et Eesti jääb vaeslapse ossa. Ja kuna keemiatööstus on energiamahukas tööstusharu, siis kaugemad tulevikuprognoosid sattuvad küllaltki tumedate pilvede varju.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.