Euroopa Keskpangast võib oodata intressikärpeid

Praegusel ajal on USA fiskaal- ja rahapoliitika sidusus ilmsem kui kunagi varem; Euroopas peaks seda toetama stabiilsuspakt. Sellest hoolimata näeme, et intressimäärade vahe Lõuna-Euroopa ja Saksamaa vahel on rekordtasemel ning pankadevahelised määrad kalduvad jätkuvalt kõrvale Euroopa Keskpanga omadest. Viimane on sunnitud järgmisel aastal intressimäärasid kärpima.

2005. ja 2006. aastal kasvas Eesti SKP ehk majandus kiiresti. Iseseisva rahapoliitikaga riigis oleks kaasnenud intressimäärade tõus, aga Eestis need hoopis langesid. See võimendas kasvu ja viis majanduse ülekuumenemiseni. 2007-2008 on olukord vastupidine: intressimäärad tõusevad, kui nad peaksid langema. Eesti majandusele jaoks on see halb õnn, olles siiski Euroopa majanduse ja intressimäärade järgi joondumise paratamatu tagajärg. Tuleval aastal on Eestil võimalus saada intressimäärad, mis vastavad riigi majandusolukorrale.

Praegu läheb eurotsooni majanduses kõik allamäge. Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon on 2009. aasta suhtes ikka optimistlikud, samas osutavad näitajad langusele. Eurotsoonis langes teises kvartalis SKP 0,2%, nii Saksamaa, Prantsusmaa kui ka Itaalia majandus olid languses. Aastane SKP kasv on siiski 1,4%, olles esimese kvartali 2,1% võrreldes madalam.

Euroopas on ikka nii, et kui SKP langeb, halveneb ka riigi rahandus. Pärast seda, kui ulgumise ja hammaste kiristamise saatel hoiti eelarve puudujääk õigel pool 3% SKP limiiti, on mõnedki riigid taas allapoole langemas. Iirimaa on tunnistanud, et tänavu ületab puudujääk 3% ja Prantsusmaa hoiatas, et ei jõua sihiks seatud 2,5%ni. Hispaanias kasvab puudujääk iga kuuga ja kui eelarve ülejääk oli eelmisel aastal jaanuarist juulini 8 miljardit eurot, siis nüüd ollakse miinuses 10 miljardiga.

Euroopa majanduse kohal laotuvad kõuepilved ja kuna fiskaal- ning rahapoliitika on halvasti integreeritud, peab Euroopa Keskpank suurema osa probleemidest võtma enda õlule. Neil on tööriistakastis vähe riistu, aga tõenäoliselt nad kasutavad neid, st kärbivad intressimäärasid ja lisavad turgudele likviidsust. Nende ametlik eesmärk on hinnastabiilsus, aga eurotsooni kooshoidmine on tähtsam.

Praeguses majandustsüklis on Eesti ajast ees, ühildudes pigem Ameerika kui Euroopaga. Varahinnad ja avaliku sektori kulutused on juba mõnda aega paika loksunud. Järgmise aasta madalamad intressimäärad Euroopas annavad hoogu just õigel ajal ja Eesti saab lõpuks "õiged" intressimäärad.