• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 1000,14%10 443,88
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,88
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 1000,14%10 443,88
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,88
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on hämmastunud riigikogu pidulikul avaistungil riigikogu esimees Ene Ergma peetud kõnest. Rõhutades energeetikaküsimuste olulisust, pikkis ettekandja ühtäkki oma kõnesse arusaama, nagu oleks tuumaenergeetika kasutamine tunnuseks riigi arukusest.
Erakond teatas, et Ergma sõnavõtus oli fraas: „Tahaksin teie käest küsida: kas soomlased, prantslased või rootslased käituvad eestlastest rumalamalt, kui nad on võtnud kasutusele tuumaenergeetika?“
Nii kõrgelt ametijärjelt öeldu peale peab Erakond Eestimaa Rohelised oma kohuseks tuumaenergeetikaga seotult taas osundada järgmistele asjadele:
1. tuumaenergia kasutamine ei ole mingilgi moel seotud „riikide arukuse või rumalusega“, tegemist on ühe tehnoloogilise valikuga paljude võimalike hulgast;
2. tänane tuumaenergeetika on tuumavõidurelvastumise laps ja see määrab ka seonduvad riskid;
3. 15-20 aasta pärast valmida võiv, Eesti vajadusi kattev tuumajaam saab põhinema imporditud tehnoloogial ja imporditud kütusel, järelikult ei saa see juba definitsiooni järgi olla meie energiasõltumatuse aluseks;
4. tuumajaama rajamine ei saa mitte mingil moel muuta majanduse ning majandamise aluseid - vabaturul kujuneb energiahind nõudluse ning pakkumise tasakaalus;
5. Eesti elanike tegelikuks huviks ei ole mitte osta tuumaenergiat, vaid toime tulla nii, et kulutada võimalikult vähe oma isiklikku aega teenimaks raha, millega kinni maksta soojust, valgust ning mobiilsust; odavaid energiaallikaid ei ole ja seetõttu on esmatähtis panustada just energiasäästu lahendustesse;
6. täna pole olemas ohutuid tuumajäätmete matmise tehnoloogiaid, sest isegi Skandinaavia graniidikiht on 100 000, isegi 10 000 aasta perspektiivis piisavalt muutlik, et sellesse maetud konteinerid tuumajäätmetega võivad kahjustatud saada;
7. täna energiasäästu tehtud investeeringud vähendavad juba lähitulevikus vajadust investeerida liiga paljudesse energiatootmisvõimsustesse.
„Mind tõepoolest häiris ja kummastas Riigikogu esimehe sedavõrd müügimehelik käitumine sidudes tuumaenergeetika ja vaat-et Eesti iseseisvuse,“ ütles EER fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg. „Sellest oli ajendatud ka mu enda sõnavõtt vabas mikrofonis. Minu meelest on kohatu energiaarutelu puhul eirata üht lihtsat tõsiasja. Nimelt seda, et energiavajadust ei saa võtta iseeneslikult ja möödapääsmatult kasvavana. Energiavajadus on samuti suure hulga tehnoloogiliste ning majanduslike otsuste tagajärg ja me peaksime just nende otsuste üle arutlema. Eesti energeetilise sõltumatuse võti pole mitte Püha Graalina kirjeldatud tuumaenergeetikas vaid arukalt planeeritud energiakasutuses,“ lisas Strandberg.

Seotud lood

Uudised
  • 04.07.08, 09:52
Eesti oma tuumajaama saaks ehitada 2020. aastaks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kaldutakse arvama, et Eesti tuumajaama võiks viia ekspluatatsiooni 2020–2025. aastatel, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Uudised
  • 09.04.08, 13:48
Energiafoorum: huvigruppide debatt
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid huvigruppide esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama, kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada tuumaelektri tootmist.
Uudised
  • 09.04.08, 11:51
Millest toota elektrit – Prantsuse, Soome või Taani eeskuju?
Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel tutvustas täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimunud energiafoorumil alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“ võimalikke stsenaariume Eesti energiavajaduse rahuldamiseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele