- OMX Baltic−0,22%313,97
- OMX Riga0,52%955,21
- OMX Tallinn−0,12%2 144,7
- OMX Vilnius−0,37%1 500,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,15%10 808,86
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,61
- OMX Baltic−0,22%313,97
- OMX Riga0,52%955,21
- OMX Tallinn−0,12%2 144,7
- OMX Vilnius−0,37%1 500,6
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 1000,15%10 808,86
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis on halvim, mis võib juhtuda maailma suurima teaduseksperimendiga?
New Scientisti toimetaja Valerie Jameson
reastas viis parimat ja halvimat asja, mis võivad juhtuda, kui homme käivitub
Šveitsi ja Prantsusmaa piiril suur osakeste kiirendi (LHC).
Loe kiirendi kohta lähemalt: Suur pauk maailma suurimast masinast tuleb homme.
Parim
1. Tulevikust ilmuvad ajarändurid ja ütlevad tere. Tõenäoliselt äärmiselt ebatõenäoline stsenaarium, kuigi teoorias on teadlased näidanud, et see võiks olla võimalik. Loe lähemalt: Kas ajas rändamine on võimalik? Kui jah, siis millal?
2. Palju on sõlmitud kihlvedusid, et kiirendieksperimentides avastatakse Higgsi boson – osake, mis on vastutav selle eest, et kõigil teistel osakestel on mass.
3. LHC abil leitakse ammuotsitud osake gluiino. Võimalik, et gluiinod jäävad pidama LHC seadmetesse ning lagunevad, kui kiirendi välja lülitatakse. Kui see peaks juhtuma, siis saame me teada, et meie universum on vaid üks paljude teiste universumite seas.
4. Võimalik, et leitakse, et ruumil eksisteerib veel teisigi mõõtmeid. Osa füüsikuid usub, et see võiks olla uhkeim, mida LHCst võib tulla – see tõestab, et stringiteooria on õigel teel. Selle järgi pole mateeria algosakesed ja nende vahel mõjuvate jõudude kandjad mitte punktid, vaid ulatuvusega objektid ehk stringid. Kogu universum vibreerib samal moel nagu kitarrikeel.
5. Midagi ei juhtu. Kui LHC-eksperimentides ei avastata midagi uut, siis puudutab see füüsikateadust kuni alustugedeni. Seega on praegune arusaam jõududest ja osakestest vale ning kõike tuleb otsast peale alustada.
Halvim
1. Genfis kaob elekter. LHC vajab 120 megavatti elektrienergiat, samapalju nagu Genfi linn ja selle ümbruskond. Elektrit saab kiirendi nii Šveitsist kui ka Prantsusmaalt, seega pole elektrikatkestus väga tõenäoline.
2. Prootonivood väljuvad kontrolli alt ning põrkuvad kontrollimatult detektoritega. Täiskiirusel on osakestejuga võimeline sulatama pool tonni vaske. Seega võiks kontrollimatu osakestevoog detektorid maha põletada. Selleks on välja mõeldud terve rida ohutussüsteeme, mis peaks sellise stsenaariumi välistama.
3. LHC supermagnetite jahutamiseks kasutakse 120 tonni vedelat heeliumi. Kui magnetitega peaks tekkima probleeme või juhtub elektrikatkestus, siis kulub heeliumi muidugi rohkem. Seega jääb seda gaasi vähem laste õhupallide jaoks.
Hetkel kuum
4. 27-kilomeetrine tunnel puruneb. Ülitugevad magnetid vajavad temperatuuri – 271 Celsiuse järgi, see on külmem kui avakosmoses. Kui peaks tekkima mingi probleem, siis kulub tunneli toatemperatuurile soojendamiseks viis nädalat ja seejärel uuesti viis nädalat, et soovitud külmus taastada.
5. Midagi ei juhtu. Kui LHC ei too kaasa uusi avastusi, siis keerab see edaspidiseks kinni suurejooneliste füüsikaeksperimentide rahakraanid.
Seotud lood
Ligikaudu miljard inimest kogu maailmas sai
televisiooni kaudu osa sellest, kui prootonitevood tegid Šveitsi ja Prantsusmaa
piirialal suures osakeste kiirendis LHC 10. septembril esimesi ringe.
Täna Šveitsi ja Prantsusmaa piiril
käivitunud suur hadronite põrkur (LHC) tekitab endiselt ka Eesti meedias
küsimusi, ega kiirendis tekkivad osakesed ei too endaga kaasa
maailmalõppu.
Täna lülitati Šveitsi ja Prantsusmaa piiril
sisse maailma suurim osakestekiirendi - suur hadronite põrkur (LHC). Ajakiri
Nature toob välja mõned arvud, mis võimaldavad aru saada, millega täpsemalt
tegu.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Loe lähemalt Äripäeva külastust
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Loe lähemalt Äripäeva külastust
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele