Riigikogu juhatuse otsusega võeti
menetlusse valitsuse 9. septembril algatatud kogumispensionide seaduse ja
sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Praktikas on kohustusliku kogumispensioni süsteem toiminud üksnes kogumisfaasis, kuivõrd seni ei ole toimunud süsteemist regulaarseid väljamakseid (väljamakseid on tehtud üksnes pärimise korral). Vastavalt kehtivale kogumispensionide seadusele, algavad pensioni väljamaksed kohustuslikest pensionifondidest 2009. aastal. Kuigi ka kehtiv seadus sisaldab väljamaksete süsteemi kirjeldust, on otstarbekas enne selle käivitumist vaadata veelkord üle kunagiste lahenduste põhjendatus ja rakendatavus, teatas Riigikogu pressitalitus täna.
Kehtivas seaduses puuduvad väljamaksete korralduse täpsemad detailid, mida käsitlebki antud eelnõu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Veel võeti menetlusse elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on anda võimalus toetada neid üksikisikuid liitumistasude maksmisel, kelle rahvastikuregistrijärgses alalises elukohas, mis asub hajaasustusega piirkonnas, puudub elektrivarustus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rahandusministeeriumi sõnul annab
kogumispensioni seaduseelnõu käesoleval hetkel kindlustuspensioni lepingu
sõlmimise õiguse Eestis asutatud kindlustusandjale, kellel on ka vastav
tegevusluba olemas.
Kindlustusseltside hinnangul on praegune
kogumispensioni seaduseelnõu neile niivõrd kahjulik, et esimesed kümme
tegevusaastat tuleb neil näidata kahjunumbrit.
Täna ajakirjanduses levinud info põhjalt
võib jääda ekslik mulje nagu plaaniks riik kogumispensionide seaduse eelnõuga
võtta ära mingi osa inimeste II pensionisambasse kogutud raha või ei oleks nõus
seda välja maksma, teatas rahandusministeerium.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.