President Tarja Haloneni sõnul pole Soomel
põhjust ajada Venemaa suhtes nii karmi poliitikat, nagu teevad Balti riigid,
vahendas ERR Haloneni YLE-le antud intervjuud.
Halonen ütles, et Soome vastus Venemaa agressioonile Gruusias oli piisav ja kaalutletud,
"Euroopa Liidule on kasuks, et seal on riike, kes on vabad sedalaadi post-traumaatilistest olukordadest, ajavad poliitikat kaine mõistusega ning konstruktiivselt," märkis Halonen.
Haloneni arvates positsioneerib Soome end naaberriikide keskele ning "võib-olla pisut lähemale Venemaale". "Soome ei ole mitte põhjapoolseim Balti riik, vaid idapoolseim Põhjamaa. Me ei ole kunagi olnud kommunistlik maa, veel vähem aga Nõukogude Liidu osa," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Rootsi kunagine peaminister ja tänane
välisminister ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja demokraatia grupi
esindaja Carl Bildt sõidab Gruusiasse, et aidata lõpetada militaarkonflikt
Venemaaga.
USA asepresident Dick Cheney mõistis täna
Thbilisis hukka Venemaa „invasiooni“ Gruusiasse ning avaldas Gruusiale toetust,
nimetades riiki USA „ustavaks sõbraks“.
Soome president Tarja Halonen kohtub täna
lühikese aja jooksul juba teist korda oma Vene ametikaaslase Dmitri Medvedeviga,
arutades juba püsiteemadeks kujunenud Venemaa puidutollide ja Läänemere
gaasijuhtme küsimusi, kirjutab Yle Uutiset.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.