- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,18%7 660,37
- DOW 300,29%53 428,88
- Nasdaq −0,53%26 041,15
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,79
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,18%7 660,37
- DOW 300,29%53 428,88
- Nasdaq −0,53%26 041,15
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liit hoiatas Venemaad
Eile Brüsselis toimunud Euroopa Liidu
erakorraline ülemkogu mõistis Venemaa käitumise Gruusias hukka, kuid mingeid
majanduslikke sanktsioone Moskvale ei kehtestanud.
Mis siis otsustati. Otsustati, et tuleval esmaspäeval, 8. septembril, sõidavad Moskvasse praeguse eesistujariigi Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ja välis- ja julgeolekupoliitika esindaja Javier Solana, et Venemaa seisukohtadesse selgust tuua ja nõuda kuuepunktise rahuplaani täitmist. Nii pole konkreetsemaid samme Euroopa Liidu poolt Venemaal oodata enne 14. novembril Nice’is toimuvat ELi ja Venemaa tippkohtumist.
Eile otsustasid ELi valitsusjuhid, et nõuavad Venemaalt Gruusiast vägede tagasi tõmbamist sõjalise konflikti eelsetele positsioonidele. Kuni seda pole tehtud, ei saa jätkuda ELi ja Venemaa kõnelused uue partnerlusleppe sõlmimise üle, mille järgmine voor pidi toimuma 15. septembril. Samas võib see soodne olla just Venemaale, võimaldades energia ja äritehingutes ELi liikmesriike üksteise vastu välja mängida.
Kohtumise kommünikee märgib, et ELi ja Venemaa suhted on „jõudnud teelahkmele“.
„Küsimus on selles, mida Venemaa tahab,“ ütles Sarkozy pärast tippkohtumist. Sarkozy sõnul on nüüd Moskva otsustada, kas jääda poliitilisse isolatsiooni või viia väed välja ja jätkata liiduga partnerluskõnelusi. Samasuguse retoorikaga vastas Venemaa – Euroopa Liidul on aeg otsustada, millised on liidu enda huvid Venemaaga suhtlemisel. Gruusias on Venemaa ilmne eesmärk president Mihhail Saakašvili kukutamine, nagu väljendas esmaspäeval välisminister Sergei Lavrov.
Venemaa tarnib 40% ELi imporditud gaasist ja kolmandiku naftast ning on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner. See annab Venemaale tugeva hoova ajal, mil Euroopa majandus vangub majanduslanguse äärel.
Prantsusmaa välisministri Bernard Kouchneri sõnul ei ole realistlik Venemaaga konfrontatsiooni minna. Selle asemel tuleb dialoogi otsida. „Me ei saa käituda USA administratsiooni huvides, mis on peagi ametist lahkumas, ega lähtuda endiste kommunismileeri riikide kannatamatusest, olgugi õigustatust,“ tsiteeris ministrit Wall Street Journal.
„Mida peale retoorika Euroopal pakkuda ongi,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg George Friedman, geopoliitilisi riske analüüsiva USA mõttekoja Stratfor juht. „Millised diplomaatilised initsiatiivid oleksidki mõeldavad grupi eurooplastega, kelle esmane eesmärk on konfrontatsiooni vältida?“
Venemaa on huvitatud, et Euroopa Liit distantseeriks end USA karmimast hoiakust Gruusia sündmuste üle.
„Ühtne lääs, mis oli olemas külma sõja päevil, on minevik, mis enam ei kordu,“ ütles Venemaa välispoliitika ajakirja Russia in Global Affairs toimetaja Fjodor Lukjanov ajalehele WSJ. Venemaa mõjusfääride taastamise kohta arvas ta, et „teatud tingimustel võib Euroopa sellega nõustuda, USA aga mitte“.
USA asepresident Dick Cheney asub täna teele, et külastada Aserbaidžaani ja Gruusiat, mis on olulised riigid energiakoridori jaoks, mis tooks Kaspia mere naftat ja gaasi läände Venemaad läbimata. Samuti külastab Cheney Ukrainat.
Gruusia abistamiseks lubasid ELi riigid eile kokku kutsuda doonorite konverentsi ning arutada Gruusiaga vabakaubandus- ja viisalihtsustusleppeid.
Seotud lood
USA ja Euroopa Liit taunivad küll Venemaa
sõjategevust Gruusias ja separatistlike piirkondade iseseisvuse tunnustamist,
kuid see ei vii Venemaad rahvusvahelisse isolatsiooni ega too kaasa
majanduslikke sanktsioone, arvab Soome Panga siirdemajandusi uuriva üksuse juht
Pekka Sutela.
Euroopa Liidu erakorraliselt ülemkogult,
mis arutab Gruusia abistamist ja ELi–Venemaa suhteid, Moskval tõsiseid
sanktsioone karta ei ole.
Venemaa välisministeerium tegi täna
avalduse, milles kiidab ELi valitsusjuhtide „mõistlikku lähenemist“ Gruusia
kriisile eilsel erakorralisel ülemkogul, avaldades samas kahetsust
partnerlusleppe kõneluste edasilükkumise üle.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov
soovitas Gruusiale kehtestada relvamüügi embargo seniks kuni Mihhail Saakašvili
„režiim“ võimul on.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele