Venemaa otsus tabas lääneriike ootamatult. Alles esmaspäeval väljendas Saksamaa kantsler Angela Merkel lootust, et Venemaa president riigiduuma otsust Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust tunnustada ametlikult ei kinnita. Täna Tallinnas mõistis ta Moskva sammu hukka. „Seda ei saa absoluutselt aktsepteerida,“ ütles Merkel.
„Me oleme kategooriliselt selle vastu ning kinnitame oma toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele,“ ütles Suurbritannia välisministeeriumi pressiesindaja. „Peame seda kahetsusväärseks arenguks ning me kordame oma toetust Gruusia territoriaalsele terviklikkusele,“ ütles Prantsusmaa välisministeeriumi pressiesindaja.
Rootsi välisminister Carl Bildt nimetab oma veebipäevikus Venemaa sammu konflikti dramaatiliseks eskaleerumiseks. Venemaa samm on „ilmselge ja teadlik rahvusvahelise õiguse ja Euroopa stabiilsuse aluspõhimõtete rikkumine“, kirjutas Bildt. Venemaa on valinud konfrontatsioonipoliitika, millel „saavad olema pikaajalised ja kaugeleulatuvad tagajärjed“.
USA välisminister Condoleezza Rice ütles, et peab Venemaa otsust kahetsusväärseks. Rice ütles, et see on vastuolus ÜRO resolutsiooniga, mida Venemaa on ise toetanud. „Kuna USA on julgeolekunõukogu alaline liige, siis on see otsus surnud juba julgeolekunõukogusse saabumise hetkest,“ vahendas WSJ.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles aga, et ei karda Venemaa jäämist rahvusvahelisse isolatsiooni. „Ma arvan, et me ei pea kartma isolatsiooni jäämist, ma ei näe seda tulemas … kui kõiki pooli juhivad nende rahvuslikud huvid … siis pole maailmalõpu stsenaariumi karta ning peale jääb tavamõistus,“ tsiteeris Lavrovi Financial Times.
Gruusia riskib Abhaasia ja Lõuna-Osseetia lahkulöömisel kaotada 13 000 ruutkilomeetrit ehk 20% riigi territooriumist.
Seotud lood
Venemaa president Dmitri Medvedev kirjutas
täna alla määrustele, millega tunnistas Lõuna-Osseetia ja Abhaasia riiklikku
iseseisvust, vahendas dv.ee.
USA ja Euroopa Liit taunivad küll Venemaa
sõjategevust Gruusias ja separatistlike piirkondade iseseisvuse tunnustamist,
kuid see ei vii Venemaad rahvusvahelisse isolatsiooni ega too kaasa
majanduslikke sanktsioone, arvab Soome Panga siirdemajandusi uuriva üksuse juht
Pekka Sutela.
Ühendriikide aktsiad liikusid
energiasektori eestvedamisel ülespoole, tehes tasa eilse kukkumise. Samuti
selgus, et Fannie Mae`l ja freddie Mac`il on piisavalt kapitali, et pidada vastu
aasta lõpuni.
Venemaa suursaadik ELis Vladimir Tšižov
hoiatas, et kui Brüssel peaks Gruusia konflikti tõttu suhteid Venemaaga piirama,
kannataks sellest ka liit ise.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.