- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,69%65 563,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,55
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,69%65 563,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prügiettevõte pakkus müüa võõraid konteinereid
Leedulastele kuuluv prügi shy;vedaja VSA
Eesti pakkus Ragn-Sellsile müügiks pakendi shy;konteinereid, millest osa ei
kuulu talle.
Eesti suurim prügikäitlusfirma Ragn-Sells on juba tuvastanud, et 80 konteinerit kuulub VSA Eestile ja umbes 30 konteinerit on teiste omand. VSA pakkus müügiks rohkem kui 300 konteinerit. Rang-Sells maksab VSA Eestile aga alles siis, kui konteinerite omandus on leidnud kinnitust. Konteinerid asuvad üle kogu Eesti laiali: Laagri alevikust Jõgeva linna ja Mäetaguse vallani.
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg selgitas, et tehing on tõesti sõlmimisel, kuid praegu selgitatakse välja pakendikonteinerite tegelikke omanikke. “Müüa tahtis VSA Eesti meile umbes 300 konteinerit, millest praeguseni on nende omaks tuvastatud umbes 80 konteinerit. Ülejäänutega soovime saada korda septembri jooksul. Siis maksame ka raha,” sõnab Remmelg.
Kohalikele omavalitsustele kuulub Eestis praegu umbes 700 pakendikonteinerit. VSA Eesti hakkas müüma konteinereid pärast seda, kui Eesti Pakendiringlus oli ettevõttega lõpetanud konteinerite tühjendamise lepingu.
VSA juht: tegu on laimuga
Tegemist on ühe osapoole laimuga, millel ei ole mingit alust, vastab VSA Eesti juht Heino Enden. “Kuna tegemist on kahe ettevõtte tehinguga, siis ei ole mul kohustust kellelegi muule kui ostjale konteinerite omandi teemat selgitada. Igaüks saab väita ja tõendada seda, millele tal on dokumendid olemas. Praegu kihutab selle teemaga üks osapool teisi üles,” lausub Enden.
Eesti Pakendiringluse juht Aivo Kangus kommenteerib, et tehingu juures on kummaline nii ostja kui ka müüja käitumine. “Üks ei vaevu konkretiseerima, mida ja kus ta täpselt müüb ja kas ta seda üldse kunagi omanudki on,” räägib Kangus. “Ostja käib mööda omavalitsusi ringi ja püüab aru saada, mida ja kus ta ikkagi ostis, pressides kohati üsnagi jõuliselt omavalitsuselt välja kinnitusi selle kohta, mida ta arvas endale ostnud olevat.”
Nagu põrsas kotis
Kangus lisas, et see kokkulepe on umbes nagu teha suvalise tüübiga autoturu väravas paberitesse süüvimata ja küsimata tehing 20 läikiva auto ostu kohta, täpsustamata muid parameetreid.
“Pärast käib ostja üksi mööda turumüüjaid ringi ja usutleb igaüht, ega tema müüdav auto nende 20 läikiva auto hulka kuulu, mis sai soodsalt ostetud,” räägib Kangus.
Kohalikud omavalitsused on ükskõiksed või teadmatuses
Kuna enamik konteinereid on vanad, amortiseerunud ning ammuilma omavalitsuste bilansist kadunud, ei oska vallad isegi arvata, kellele tegelikult mõni konteiner kuulub.
Hetkel kuum
Mäetaguse vallas Ida-Virumaal on aga mõnele vallale kuuluvale konteinerile juba Ragn-Sellsi kleebisedki peale kleebitud. Valla keskkonnanõunik Jelena Stepanova sõnas, et on kuulnud vallale kuuluvatele konteineritele ilmunud Ragn-Sellsi logodega kleepsudest, asjale reageerida aga jõudnud veel ei ole.
Rae vald pärib aru
Rae vallas müüs VSA Eesti maha mitu vallale kuulunud konteinerit. Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul on VSA Eesti nende konteinereid tõesti müünud, kuid praegu ootab vallavalitsus kirjalikku kinnitust, millised konteinerid täpselt müüdi. “Me esitasime valla vara võõrandamise kohta järelepärimise ning ootame siis vastust, milliseid konteinereid müüdi,” selgitab Uukkivi.
Saue vallavanem Mati Tartu sõnas, et tema jaoks on tegemist pseudoprobleemiga, kuna vallas toimib kogu prügivedu hästi ning polegi oluline, kelle omad on konteinerid.
Tarvastu vallavanem Alar Karu ütleb, et nemad on asjaga kursis. “Ma ei taha uskuda, et nii suur firma nagu Ragn-Sells ei teadnud, mida ostis. Meil veab siin prügi Cleanaway ja me rendime nendelt konteinereid. Kellele kuuluvad ülejäänud, ei oska öelda. Ma ei usu, et need konteinerid meil enam arvelgi on,” leiab Karu.
Niisama ei ole omavalitsused saanud konteinereid ka maha müüa, seadus ei luba. Kui siiski omavalitsus teeb otsuse vara võõrandada, peab selleks korraldama enampakkumise. Nii tasuta üleandmiseks kui ka vara võõrandamiseks on vaja vallavolikogu otsust.
VSA-l kahjum ja maksuvõlg
VSA Eesti näitas eelmise aasta majandusaruandes 26 miljoni krooni suuruse käibe juures, et on teeninud ligi miljon krooni kahjumit. VSA Eesti on praegu maksuametile võlgu 400 000 krooni käibemaksu.
Seotud lood
Lootuses ohtlikust prahist odavamalt lahti
saada sokutavad mitmed ehitusfirmad tavalise ehitusprahi hulka ohtlikke
jäätmeid, mis on loodusele ja inimestele ka väikeses koguses kahjulikud ning
vajavad erikäitlemist.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele