Prognoos: sel aastal majanduskasv -1%

„Kui tehniline tarvidus teha lisaeelarve, siis selle me eeldatavasti teeme. Kulutusi ei saa enam väga drastiliselt vähendada, tegime juba praeguse lisaeelarve järgi ära selle, mis andis teha. Enam ei näe ma väga võimalust, et kulusid kärpida,” rääkis Padar.

Eelarve positsiooni parandamiseks tuleb üle vaadata kogu maksupakett ning kõik võimalused.

„Kõik võimalikud teemad on läbi käinud. Näiteks juriidilise isikute avansilised maksed lükatakse aasta võrra edasi ning teisalt võimalikud käibemaksu erisused ja nende vähendamine. Samuti on kogu tulumaksu pakett teema, näiteks tulumaksu langetamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine kui ka esimesest lapsest tulumaksusoodustused. Kõik kolm valmislubadust on teemad. Minu ettepanek on see, et me kõiki neid rakendaksime,” rääkis Padar. Ministri sõnul piisaks sel juhul 4 miljardilise puudujäägi täitmiseks. „Peame tegema valiku, kas täita valimislubadused või minna defitsiiti.”

Padar tuli pressikonverentsil otse valitsuskabinetist, et tutvustada uut majandusprognoosi. Padar nõupidamise esialgseid emotsioone kommenteerida ei soovinud, ses tema sõnul oli tegu vaid informatiivse ülevaatega majandusprognoosist. Sisulisem arutelu järgneb hiljem.

Käibemaksu ja aktsiiside laekumine väheneb

„Eelarve positsioon on praegu tasakaalu lähedane, eelmistel aastatel hakkas eelarve ülejääk suurenema sel ajal. Kindlasti on seis nõrgem kui eelmistel aastatel. Aga maksulaekumine vastab kevadisele prognoosile. Laekumiste prognoos ebatäpne pole olnud: ainult 200 mln krooni võrra oodatust väiksemad on olnud laekumised, mis on kaduvväike summa,” rõhutas rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik.

Paistab välja tarbimismaksude nõrgem laekumine, näiteks käibemaksu laekumine jäänud nõrgemaks. See trend jätkub, kuna majandusolukord halveneb. Ka aktsiiside laekumine tuleb allapoole, kui inimesed tarbimist vähendavad. Üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks on seni tugevalt laekunud. Samas viimased indikaatorid näitavad, et inimeste arv, kes palka saavad, on vähenemas. Seega võib järgmisel aastal väheneda ka sotsiaalmaksu laekumine.

Enamik makse laekub sel aastal sarnaselt kevadprognoosis oodatule. Samas käibemaksu ja aktsiiside alalaekumise tõttu oodatakse aasta kokkuvõtteks 2 mld krooni ulatuses maksude alalaekumist aasta lõpuks, märkis Säälik.