Ministeerium: teises kvartalis oli ekspordi maht rekordtasemel

Absoluutmahus oli eksport teises kvartalis 34,5 miljardit krooni, mis on siiani kõige kõrgem kvartaalne näitaja, teatas ministeerium.

Ekspordi kasvu toetas kiire areng kvartali esimesel kuul, kui aastane kasvutempo ulatus 18%ni, mais ja juunis jäi eksport ühe protsendi võrra väiksemaks kui aasta tagasi. Sisenõudluse vähenemise tulemusena jäi impordi kasv samal ajal nii kvartaalses kui ka aastases võrdluses ekspordi kasvust väiksemaks, olles vastavalt 8% ja -4%.

Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli II kvartalis ligikaudu I kvartali tasemel, ulatudes 10 miljardi kroonini, aastataguse perioodi näitajast oli defitsiit aga rohkem kui veerandi võrra väiksem. Kolmandiku ulatuses kahanes aastaga negatiivne saldo transpordivahenditega kauplemisel ning oluliselt väiksem oli puudujääk ka metallide ja metalltoodete osas. Samal ajal suurenes märgatavalt ülejääk kaubavahetuses puidu ja puittoodetega (kasv 0,75 mld krooni).

Juunikuus toimus kaubavahetuses taas mõningane tagasiminek, samas võib seda osaliselt põhjendada puhkusteperioodi algusega ettevõtetes. Teisalt kurdavad ettevõtted jätkuvalt ebapiisava nõudluse üle välisturgudel. Eksport kahanes maikuuga võrreldes 8% ja import 1%. Kaubavahetuse puudujääk oli juunis 3,6 mld krooni, mis oli küll eelnevast kuust veerandi võrra suurem, kuid eelmise aasta samast perioodist 15% madalam.

Enim mõjutasid juunis ekspordi kasvu taas mineraalsed tooted, nende väljavedu kahanes aastaga rohkem kui veerandi võrra. Kui jätta juunikuu ekspordimahust naftasaadused välja, siis oli eksport 4% suurem kui eelmise aasta samal perioodil. Olulisematest kaubagruppidest kasvas aastases võrdluses kolmandiku võrra metallide ja metalltoodete väljavedu, ligikaudu viiendiku ulatuses oli kasv loomsete toodete ja keemiatoodete osas. Ka masinate ja seadmete eksport jätkas kasvutrendil (+5%). Samas kiirenes puidu ja puittoodete ekspordi langustrend (-18%ni), 15% oli aastatagusest madalam tekstiili ja tekstiiltoodete ning pabermassi ja pabertoodete väljavedu.

Impordi languses oli kõige suurem mõju transpordivahenditel, mille sissevedu kahanes aastaga enam kui veerandi võrra. Nõudlus autode järele on langenud nii siseturul kui ka meie lähimates naaberriikides Lätis ja Leedus, tulenedes majanduse jahenemisest. Teine kaubagrupp, mille impordi osas on toimunud aastaga tugev kahanemine, on puit ja puittooted (-43%). Nende osatähtsus koguimpordis on aga vaid 2–3% piires. Ehitusturu jahtumise tagajärjel jätkub ka ehitusmaterjalide sisseveo langustrend (-17%).

Järgmisel kuul ei ole prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude märkimisväärset kasvu, sest juulis on tavapäraselt paljudel ettevõtetel puhkusteperiood. Eesti Konjunktuuriinstituudi juulikuus küsitletud ettevõtetest kolmandik teatas eksporttellimuste kahanemisest ja kümnendik ettevõtetest ootas tellimuste suurenemist. Teistel jäid eksporttellimused tavalisele tasemele. Samas täheldasid ettevõtted juulis konkurentsivõime mõningast paranemist välisturgudel.