Tema sõnul on majanduslangusest tingituna inimesed hakanud vähem väljas söömas käima ja sel on ka otsene mõju söögikohtadele. „Ma kardan, et ega meie ei jää esimeseks, ega viimaseks. Kindlasti tuleb sügise jooksul teisigi. Kui on võimalust nii mõnedki järgnevad aastad ettevõttesse raha nõrkemiseni sisse lahmida, siis muidugi oleks see õige, sest rasked ajad lähevad ju üle ja siis on eelis nendel, kes on suutnud need ajad oma ettevõtte avatuna hoida,“ märkis Kohava ning lisas, et temal seda võimalust paraku pole.
2007. aasta majandustulemused jäid aruande järgi oodatust halvemateks ning ühena põhjustest on välja toodud ka 26. aprilli rahutused, mille keskmesse jäi ka Buen Provecho OÜ–le kuuluv restoran Buen Provecho, sest järgneva kuu jooksul vähenes restorani külastatavus oluliselt.
Buen Provecho OÜ pankrotimenetlus peaks lõpule jõudma septembri kuu jooksul.
2007. aastal omandas Payles OÜ 90% tütarettevõttes Buen Provecho OÜ. Seoses tütarettevõtte pankrotiavalduse esitamisega 27.mail 2008 on osalus Buen Provecho OÜ-s maha kantud.
Pärnu mnt-le jääb veel ka teine söögikoht, Kohvik 48, mille omanikuks on Expressions OÜ. Lugejate sõnul on kohvik juba mõnda aega suletud olnud, kuid helistades äriregistrist leitud ettevõtte juhatuse liikme ja osaniku Inderpal Malhotra telefonile kummutas juht kahlused majanduslikest raskustest ning mainis vaid, et hetkel on käimas kontseptsiooni ümerkorraldamine ning pikemat kommentaari andma ei soostunud. Soovitas vaid ettevõtjatele praeguses majanduskliimas innovaatilisemat mõtlemist.
Ettevõtte majandusaasta aruandest loeb välja selle, et Expressions OÜ alustas tegevust 2006. aastal 18.07 ning eelmisel aastal tegeleti põhiliselt uute klientide ja tarnijate otsimisega ning aasta lõpetati 1,8 miljonilise kasumiga.
Seotud lood
Endine Imavere Saeveski juht Margus Kohava
avas Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel hispaania restorani Buen Provecho, mida
peab tema abikaasa.
Augustis-septembris on varem omadega toime
tulnud ettevõtteid pankrotistunud lausa hulgi. Aripaev.ee toob mõned näited.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.