Siin toimuva taga on majanduse algtõed – jõumasin, mis viib tõelise majanduskasvuni pikemas perspektiivis, ei ole tegelikult mitte midagi enamat (ega ka vähemat) kui kõige lihtsam tööviljakus. Esialgu võib tunduda, et tööviljakuse põhimõttest on võimalik hiilida mööda, ent lõppeks kasvab inflatsiooni mõju liiga suureks ja maksab kätte isegi ajutiste kõrvalekallete eest selle põhimõtte järgimisel.
Tööviljakus Baltimaades on loomulikult paranenud, aga kaugeltki mitte samaväärselt võrrelduna keskmise sissetuleku kasvuga. Olukord ei paistaks nii sünge, kui samal ajal oleks säästetud ja neid sääste investeeritud kohaliku majanduse arendamiseks, mis omakorda oleks kindlustanud tööviljakuse edasise kasvu. Säästmise asemel aga hoopis tarbiti, millest ka majanduslangus ja kahekohaline inflatsiooninäitaja.
Kus tehti viga? Selleks et kapitalistlikus ühiskonnas ei saaks määravaks teguriks indiviidi ahnus ning et nõrkade ekspluateerimine ei oleks üldlevinud tava, peabki riiki juhtima valitsus, kellel on igakülgne ettekujutus ühiskonnas toimuvast ja kes ka vastutab ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenemise eest. Balti riikide valitsused on ehk evinud ettekujutust, aga - vähemasti minu teada - see pole olnud just eriti igakülgne. Eriti aga vastutamise ja (taas-) tegutsemise osas on valitsus valitsuse järel täiesti põrunud.
Praegu toimuvat oleks võinud kergesti ette näha. Mäletan ennastki arutavat täpselt niisuguse arengustsenaariumi üle, mille tõeluseks saamist me nüüd tunnistame (arvame siia ka käibeloleva raha devalveerimise ja sotsiaal-etnilise ängi, mis ilmutavad end uuesti üle vähemalt kolme aasta taguse aja). Tollal aga ei võetud niisugust vaatenurka tõsiselt, lihtsalt ei usutud, et majandusarengu tuum ongi nii lihtsasti ja ilusti seletatav.
Meie tööviljakuse parandamise ekspertmeeskond on aidanud vähemasti paari ettevõtet Baltimaades, neutraliseerimaks viimase paari aasta palgatõusust tingitud negatiivset mõju finants- ja konkurentsivõimele. Kardan siiski, et juba kaotatu korvamiseks tuleb veel päris kõvasti tööd rügada.
Seotud lood
Keskmise reaalpalga kasv ületas
tööviljakuse kasvu rohkem kui kaks korda, selgub majandusministeeriumi täna
avaldatud ülevaatest.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.