Hollandi ekspert: madal tööviljakus on süüdi Eesti hädades

Habich kirjutab:

Paljud majandust käsitlevad artiklid, mis praegu näivad andvat tooni Baltimaade meedias, sunnivad mind nukralt naeratama. Samad inimesed ja ettevõtted, kes veel aasta eest veensid meid, et kõik on korras ja et puiel jätkub kasvuruumi suisa taevani, püüavad nüüd üksteise võidu analüüsida, mis on juhtunud ning ennustavad enesekindlalt seda, mis majanduses edaspidi hakkab juhtuma. Enamik neis artikleis toodud analüüsist aga ei taba asja olemust või siis parimal juhul lähenevad tähelepanu vajavatele probleemidele liiga keerulisest vaatenurgast.

Majanduseteadlase ja kogenud nõustajana, kes on viimase nelja aasta kestel töötanud nii Baltimaades kui ka mujal, olen jõudnud arusaamani, mis on siinse regiooni majandusliku järjekindlusetuse peamised ja fundamentaalsed põhjused.

Siin toimuva taga on majanduse algtõed – jõumasin, mis viib tõelise majanduskasvuni pikemas perspektiivis, ei ole tegelikult mitte midagi enamat (ega ka vähemat) kui kõige lihtsam tööviljakus. Esialgu võib tunduda, et tööviljakuse põhimõttest on võimalik hiilida mööda, ent lõppeks kasvab inflatsiooni mõju liiga suureks ja maksab kätte isegi ajutiste kõrvalekallete eest selle põhimõtte järgimisel.

Tööviljakus Baltimaades on loomulikult paranenud, aga kaugeltki mitte samaväärselt võrrelduna keskmise sissetuleku kasvuga. Olukord ei paistaks nii sünge, kui samal ajal oleks säästetud ja neid sääste investeeritud kohaliku majanduse arendamiseks, mis omakorda oleks kindlustanud tööviljakuse edasise kasvu. Säästmise asemel aga hoopis tarbiti, millest ka majanduslangus ja kahekohaline inflatsiooninäitaja.

Kus tehti viga? Selleks et kapitalistlikus ühiskonnas ei saaks määravaks teguriks indiviidi ahnus ning et nõrkade ekspluateerimine ei oleks üldlevinud tava, peabki riiki juhtima valitsus, kellel on igakülgne ettekujutus ühiskonnas toimuvast ja kes ka vastutab ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenemise eest. Balti riikide valitsused on ehk evinud ettekujutust, aga - vähemasti minu teada - see pole olnud just eriti igakülgne. Eriti aga vastutamise ja (taas-) tegutsemise osas on valitsus valitsuse järel täiesti põrunud.

Praegu toimuvat oleks võinud kergesti ette näha. Mäletan ennastki arutavat täpselt niisuguse arengustsenaariumi üle, mille tõeluseks saamist me nüüd tunnistame (arvame siia ka käibeloleva raha devalveerimise ja sotsiaal-etnilise ängi, mis ilmutavad end uuesti üle vähemalt kolme aasta taguse aja). Tollal aga ei võetud niisugust vaatenurka tõsiselt, lihtsalt ei usutud, et majandusarengu tuum ongi nii lihtsasti ja ilusti seletatav.

Meie tööviljakuse parandamise ekspertmeeskond on aidanud vähemasti paari ettevõtet Baltimaades, neutraliseerimaks viimase paari aasta palgatõusust tingitud negatiivset mõju finants- ja konkurentsivõimele. Kardan siiski, et juba kaotatu korvamiseks tuleb veel päris kõvasti tööd rügada.