Riigi raha kokkuhoid - pätid ennetähtaegselt vabaks?

Kui need vangid oleks jäänud veel üheks aastaks rootsi kardinate taha, oleks riik pidanud kulutama 209,6 miljonit krooni.

Samas pole tegu puhtalt vangide arvust tuleneva summaga, mis oleks ühe vangi kohta 14257 krooni kuus. Kogukulu sisaldab nii vangide toitu, olmekulusid kui ka kulutusi hoonete ülalpidamiseks, ametnike palkadeks ning muud vanglate tegevuseks vajalikku.

Karistusseadustik lubab ennetähtaegselt vabastada neid, kes on ära istunud vähemalt kolmandiku karistusajast kuid mitte vähem kui 6 kuud ning nõustub elektroonilise valvega. Ennetähtaegselt ei saa vabastada vahistatu staatuses olevaid kinnipeetavaid ega neid, kes kannavad kuni pooleaastast vanglakaristust. Vahistatuid oli kinnipeetavate seas aprilli lõpuga seisuga 942 ja kuni pooleaastase vangistuse kandjaid 104.

Ennetähtaegse vabastamiseks otsuse langetab kohus, kaalutledes seda iga vangi puhul eraldi. Selle aasta suvel vaatavad Eesti kohtud läbi peamiselt vangide ennetähtaegse vabastamise taotlusi. Varasematel aastatel pole neid nii massiliselt olnud.

Levinud arvamuse kohaselt lähevad ennetähtaegselt vabastatud kurjategijad seadusega taas pahuksisse ja satuvad peatselt uuesti vangi. Justiitsministeeriumi andmetel läheb uuesti vangi vaid 15-20% ennetähtaegselt vabanenud kurjategijaist ja osa neist vaid seetõttu, et eirab kriminaalhooldustingimusi.

G4S avalike suhete direktor Andres Lember ütles samas, et ühiskonna üldisi trende nagu teatavate kuriteoliikide kasvu ei saa panna vabastatud vangide arvele. Tegemist on siiski pikemaajalise majanduskeskkonna ja ühiskonnaga seotud nähtustega, leidis Lember.