Reiljan: raha lahkumine näitab maksusüsteemi krahhi

Väljavõetava raha Eestisse paigutamist Janno Reiljan ei usu. "Kui oleks olnud ideid, kuhu kapitali paigutada, oleks seda ka tehtud, kuid praegusel hetkel on näha ideede puudust. On tõenäolisem, et Eestisse investeerib raha pigem Eesti omanik kui välisettevõtja, sest viimastel on siia paigutatud põhiliselt teenindussfääri kapital," rääkis Reiljan.

"See, et kapital niisama bilansis seisis, näitab, et Eestis on ideede puudus," ütles Reiljan. Eestisse investeerimise otstarbekus on omaette teema, lisas Reiljan, sest paljudes välisriikides saavad perspektiivsed valdkonnad kasutada soodustusi ja toetusi ning samas maksustatakse tagurlikumad valdkonnad raha ümbersuunamiseks täie rauaga.

Eestis aga maksustatakse kõiki ühtemoodi, mis tähendab seda, et eelisseisundis on väiksema riskiga tagurlikud valdkonnad. Need on Eestis juba põhjalikult välja arendatud ning investeerida oleks vaja just innovaatilistesse valdkondadesse, millel pole riigipoolset tuge, eriti veel praegu, kus riigieelarvet tõmmatakse koomale, rääkis Reiljan.

"Ilma riigipoolse toeta ei ole innovaatilistel valdkondadel suurema riski tõttu piisavalt toetust ja tõukejõudu," leidis professor.

Vanamoodsate ja madalama riskiastmega investeeringute jaoks sobivateks kohtadeks pidas Reiljan turge, kus need sektorid pole veel nii põhjalikult välja arenenud, nagu näiteks Ukraina, Valgevene, Gruusia, Bulgaaria ja Rumeenia. Innovaatilised investeeringud lähevad aga sinna, kus neile on rohkem riigipoolset tuge.

Janno Reiljani sõnul suurendab investeeringute lahkumine ka Eesti majanduslangust, sest majanduskasv sõltub investeeringutest. Samas ei ole see just põhiline, sest praeguse majandustsükli põhjustasid liigne laenuraha ja teatavat sorti ühetüübilised investeeringud. Need viisid kiire hinnatõusuni. Õnneks pole asjad väga hullud, sest tegemist on ainult kinnisvaraturu tagasilöögiga, leidis professor. Probleem oleks siis, kui pangad hakkaksid pankrotti minema.

Praegusel ajal koorivadki suuri kasumeid just teenindussfääri ettevõtted, mis peaksid tootvaid ettevõtteid aitama. Suuremad teenindusvaldkonna ettevõtted kuuluvad välisomanikele ning kasumid lähevad siit välja, selgitas Reiljan.