- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saksamaal suureneb tuumaenergia poolehoid
Suurenevad energiahinnad ja mured globaalse
soojenemise pärast sunnivad Saksamaad järele mõtlema oma tuumaenergeetikast
loobumise otsuse üle, mis praegu muudab Euroopa suurima majanduse veel
sõltuvamaks saastavast söest ja Venemaalt pärit maagaasist.
Konservatiivid pooldavad 2000. aastal eelmise valitsuse poolt vastu võetud tuumaenergeetikast loobumise plaani külmutamist, Merkeli koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid tahavad aga, et jäädaks plaani juurde lülitada aastaks 2021 välja riigi viimane tuumajaam, kirjutab The Wall Street Journal täna.
Sellest ajast on aga globaalne soojenemine ning maagaasi ja nafta hinnatõus liikunud energiadebati keskele. G8-s on Saksamaa ainuke riik, mis tahab vähendada tuumaenergia kasutamist.
Merkeli sõnul on aatomienergeetikast loobumine vale taktika, kuid ta on koalitsioonilepinguga seotud sotsiaaldemokraatidega, kes leiavad koos keskkonnakaitsjatega, et tuumaenergeetika on ohtlik.
Äärmisel juhul oleksid sotsiaaldemokraadid nõus pikendama uuemate reaktorite eluiga mõnede aastate võrra, aga seda juhul kui konservatiivid on nõus keelama uute reaktorite ehitamise. Samas on neil raskusi seletamisega, kuidas tuumaenergeetikast loobumine sobib Saksamaa enda loodud kasvuhoonegaaside vähendamise ülemaailmse liidri rolliga.
Saksamaa saab praegu 22% oma energiast aatomielektrijaamadest, peaaegu poole saab söest ja ülejäänu põhiliselt maagaasist ja taastuvatest energiaallikatest.
Riik investeerib hetkel väga tugevalt tuule- ja päikeseenergeetikasse ja loob seadusi, mis nõuavad transpordilt ja ehitustelt kõrgemat energiatõhusust. Kuid sellest ei piisa kompenseerimaks tuumaenergiat, mis omakorda tähendab suuremat söe ja maagaasi kasutamist.
Pikendades tuumajaamade tööiga, saab samal ajal üles ehitada taastuvenergeetikat ning välja töötada ka tehnoloogia süsinikuühendite püüdmiseks söega töötavates elektrijaamades.
Tuumavastased aga rõhuvad, et see ei ole hädavajalik ning rõhutavad tuumaenergeetika halbadele külgedele, olenemata sellest, et see hakkab paljudes riikides jälle tagasi tulema. Rahvusvaheline tuumabuum võib kiiresti ammendada maailma uraanivarud ja kellelgi ei ole veel head lahendust, kuhu panna radioaktiivsed jäätmed.
Seotud lood
Saksa transpordiminister Wolfgang Tiefensee
ütles, et Berliin plaanib ehitada tulevatel aastatel 30 avamere tuuleparki, et
jõuda taastuvenergia määra eesmärgini. See otsus tuli just siis, kui debatt
tuumaenergia üle Berliinis kuumeneb.
Euroopa riikide sekka, kes on valmis
panustama tuumaenergiale ja ehitama uusi reaktoreid, võib lisanduda ka
Holland.
Saksamaal avati Euroopa esimene maa-alune
süsinikdioksiidi hoidla. Berliini lähedal Ketzinis asuv hoidla on osa
üleeuroopalisest projektist CO2SINK, mille ülesandeks on hinnata, kuivõrd
realistlik on võidelda globaalse soojenemisega süsiniku mahamatmise kaudu.
Hamburgi Finkenwerderi lennujaamakülas on
pidupäev: kohalikust Airbusi tehasest veeres esmaspäeval välja pikisilmi oodatud
esimene A380. Emirates Airline'i lennukiparki kuuluva luksusliku reisilennuki
esimene liinilend stardib reedel Dubaist New Yorki.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele