- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,31%941,82
- OMX Tallinn−0,02%2 147,3
- OMX Vilnius0,08%1 507,83
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,18%10 835,74
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,31%941,82
- OMX Tallinn−0,02%2 147,3
- OMX Vilnius0,08%1 507,83
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,18%10 835,74
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biokütused põhjustavad toidukriisi
Maailmapanga salajase raporti kohaselt on
biokütused toidu hinda kergitanud 75% võrra. See veel avaldamata hinnang põhineb
siiani kõige põhjalikumal analüüsil, mis on teostatud Maailmapanga teadlaste
poolt, kirjutab Aditya Chakrabortty tänases The Guardianis.
Need andmed on vastupidised Ameerika valitsuse väidetele, et taimedest tehtud kütus annab vähem kui 3% toiduhinna tõusust. See lisab survet valitsustele Washingtonis ja Euroopas, kasutanud taimedest tehtud kütust, et vähendada kasvuhoonegaase ja vähendada oma sõltuvust sisseveetavast naftast.
Raporti salajasena hoidmise põhjuseks on peetud Maailmapanga soovi mitte sattuda poliitilisse vastasseisu Valge Majaga.
See uudis tuli päevavalgele kriitilises punktis maailma biokütuste poliitika läbirääkimiste jaoks, kuna G8 juhid kohtuvad järgmisel nädalal Jaapanis, kus nad arutavad toidukriisi ja nende suhtes tehakse ka kindlasti tugevat lobitööd nende poolt, kes tahavad moratooriumi taimedest tehtud kütustele.
See avaldab samuti survet Briti valitsusele, mille biokütuste raport pidi ilmuma eelmisel nädalal, aga pole siiani veel ilmunud. The Guardian leidis varasemast Briti uuringust, et taimekütused on mänginud „olulist“ rolli toiduhindade kasvus rekordilisele tasemele.
„Poliitilistel juhtidel paistab olevat kavatsus suruda alla ja ignoreerida tugevaid tõendeid selle kohta, et biokütused on põhiliseks mõjutajaks viimase aja toiduhindade tõusule,“ ütles Robert Bailey, poliitikaalane nõustaja Oxfamist. „Kõige tähtsam on, et me näeksime tervikpilti. Kui poliitikud keskenduvad tööstuse lobitöötajate õnnelikuks tegemisele, siis inimesed vaesemates riikides ei jõua endale enam süüa osta.“
Toiduhindade tõusu tõttu elavad rohkem kui 100 miljonit inimest üle maailma allpool vaesuspiiri, seletab Maailmapank ja on sädemeks olnud ka rahutuste puhkemisele Bangladeshist Egiptuseni. Riigijuhid on kirjeldanud kõrgemaid toidu ja kütisehindu kui „esimest tõelist globaliseerumisega seotud majanduskriisi“.
President Bush on seostanud kõrgeid toiduhindu suurenenud nõudlusega Indias ja Hiinas, aga välja lekkinud Maailmapanga uurimus näitab, et kiire sissetuleku kasv arenevates maades ei ole viinud suure kasvuni ülemaailmses vilja tarbimises, ka ei ole põhiline mõjur suurele hindade kasvule.
Isegi teineteisele järgnevad põuad Austraalias omavad ainult väikest mõju. Selle asemel seletab raport, et EL ja Ühendriikide soov biokütuste järele on omanud kõige suuremat mõju toiduvarudele ja hindadele.
Alates aprillist peab kogu Suurbritannias müüdav bensiin ja diisel sisaldama 2,5% biokütust. EL on plaaninud selle suurendamist 10%-ni aastaks 2020, aga see on vastamisi suureneva asitõendite hulgaga, mis näitavad selle mõju toiduhindade kasvule. „Ilma biokütuste tootmise suurenemiseta ei oleks
ülemaailmsed vilja ja maisivarud vähenenud märgatavalt ning ka hindade suurenemised teiste mõjurite tõttu oleks olnud väiksemad,“ selgub raportist.
Toidukorvi hinnad uuringus tõusid 140 protsendi võrra 2002. aasta ja selle aasta veebruari vahel. Raport prognoosib kõrgemaid energia- ja väetisehindasid ainud 15% hinnakasvu eest olevad vastutatavad samas kui biokütused on olnud vastutavad 75% hüppe eest sellel perioodil. Siin väidetakse, et biokütuste tootmine on muutnud toiduturge kolmel peamisel teel:
Hetkel kuum
Esiteks, on see vilja eemale juhtinud toidust kütusetootmisele, sest rohkem kui kolmandik Ühendriikide maisist kasutatakse etanooli tootmiseks ja peaaegu pool EL taimeõlist läheb biodiisli tootmiseks. Teiseks on talunikke julgustatud jätma maad kõrvale biokütuste tootmiseks. Kolmandaks on see algatanud finantsspekuleerimise vilja hinnaga, ajades hindu kõrgemaks.
Teised uuringud toidukriisi kohta on seda vaadanud märksa pikemas perioodis või ei ole seostanud neid kolme faktorit ja on seetõttu jõudnud väiksemate arvudeni biokütuste mõjust. Aga selle uuringu autor Don Mitchell, kes on Maailmapangas vanemteadur, on teinud toiduhindade järsu tõusu detailse analüüsi kuude lõikes, lubades palju lähemalt jälgida seost biokütuste ja toiduvarude vahel. Raport toob eraldi välja, et suhkruroost tehtud biokütused, mida toodetakse Brasiilias ei oma nii suurt mõju.
Biokütuste pooldajate sõnul on need rohelisemad alternatiivid naftale ja teistele fossiilsetele kütustele kuid selle vastu vaidlevad mõned eksperdid, kelle sõnul see ei kehti Ühendriikides kasutatava taimedest etanooli tegemise meetodi kohta.
„ On selge, et osadel biokütustel on tohutu mõju toiduhindadele „ ütles Dr David King, endine Ühendriikide valitsuse peamine teadusalane nõuandja eile õhtul. „Kõik mis me teeme nende toetamiseks on kõrgemate toiduhindade soodustamine, samas kui me ei tee midagi kliimamuutuste vastu.“
Seotud lood
Eile kaitsesid USA ja Brasiilia kirglikult
oma biokütuste poliitikat, vastandudes arenguriikidele ja Euroopale
juba enne täna Roomas alanud ÜRO toidukriisi tippkohtumist.
Arenenud tööstusriikide ühenduse G8
tippkohtumisel Jaapanis on peamised päevakorra teemad aina tõusvad toidu ja
kütuse hinnad.
Euroopa Liidu siseste ressurssidega saaks
katta ainult kolmandiku tulevikus transpordiks planeeritavast biokütusest,
leidis Euroopa keskkonnaagentuur EEA
Keskkonnaaktivistid on Keenia valitsuse
vastuolulise suhkrurookasvatuse pärast Tana jõe deltas kohtusse kaevanud.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele