Esimeses kvartalis kasvas Rootsi majandus aasta arvestuses 2,2%, mis on omakorda aeglaseim tempo nelja aasta jooksul. Kasv tuli keskpanga prognoositud 2,8%st madalam.
Täna kärpiski Rootsi keskpank ka oma selle aasta SKP prognoosi 2,6 protsendilt 2,1 protsendile. Tuleval aastal kasvab SKP uue prognoosi järgi 1,2% (aprillikuu prognoosis 1,8%) ja 2010. aastal 2,3% (2,8%).
Pank tõstis oma inflatsiooniprognoosi, prognoosides tänavu Rootsis tarbijahindade tõusu 3,9% (aprilli prognoos 2,9%), tuleval aastal 3,5% (2,4%) ning aastal 2010 2,3% (2,2%).
Rootsi jaemüük kasvas mais-aprillis viimase seitsme aasta aeglaseimas tempos, tarbijausaldus langes aga juunis tosina aasta madalaimale tasemele.
Tööpuudus hakkab tuleval aastal kasvama, kui majanduskasv aeglustub ning inflatsioon nõudlust piirab, prognoosis läinud kuul rahandusminister Anders Borg.
Ford Motor Co. On otsustanud koondada 2000 töötajat peamiselt Volvo sõiduautode tootmises Rootsis. Suuri koondamisi viivad läbi ka Ericsson ja TeliaSonera.
Viimati muutus Riksbanken repomäära veebruaris, tõstes seda 25 baaspunkti võrra.
Täna oodatakse intresside tõstmist ka Euroopa Keskpangalt.
Seotud lood
Kuigi Rootsis on seni kinnisvarahinnad
vaikselt ülespoole liikunud, on viimastel kuudel näha trendi pidurdumist, uue
tõusu asemel aga võib peagi oodata hoopis langust.
OMX Stockholm 30 indeksil on kujunemas juba
viies järjestikune langusnädal. Täna odavnesid enim indeksis sisalduvate
regiooni suurpankade ning Tele2 aktsiad.
Rootsi börsiindikaator OMX Stockholm 30
langes täna taas, kustutades eilse tõusu. Aktiivsemateks langejateks osutusid
SASi, Electroluxi, Volvo ja SSABi aktsiad. Kerkis naftafirma Lundin Petroleumi
aktsiahind.
Täna euroala intresse arutanud Euroopa
Keskpank otsustas enim jälgitud baasintressi 25 baaspunkti võrra tõsta 4,25%le,
et ohjata inflatsiooni.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.