Leedo võitis kohtus Delfit

Hageja lähtus hagiavalduses sellest, et Delfi kui kommentaaride avaldaja vastutab kahju tekitavate kommentaaride eest.

Kostja ehk AS Delfi leidis, et tema ei vastuta teiste isikute poolt internetiportaali lisatud kommentaaride eest.

Kohus leiab, et antud juhul õigustavad hüvitise määramist Leedo poolt üleelatud ebameeldivused, kannatused, eelkõige aga stress seoses lähedaste poolt tajutud hirmuga hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Rikkumine oli raske, kuna kommentaaride sisu oli räige, need avaldati üleriigilise levikuga meediaväljaandes ja kommentaarid rippusid üleval 24. jaanuarist kuni 9. märtsini 2006.

Eesti on demokraatlik ja liberaalne riik, kus ei ole tsensuuri, kuid see ei tähenda teatud enesetsensuuri ja väljaandetsensuuri mittevajalikkust lähtudes hea usu põhimõttest ning edastatava informatsiooni objektiivsuse nõudest.

Au teotamise korral on oluline, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või rahuldab vajadust keelepeksu, odava meelelahutuse järele, peab silmas eranditult oma huvisid.

Kommentaatorite väärtushinnangud on spekulatiivsed, need ei lähtu heast tahtest ja üldisest huvist, hinnangu vorm kaldub vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse, tegemist pole enam teema üle diskuteerimisega, vaid lihtsalt alandatakse massimeedia vahendusel Leedot. Tegemist on õigustatud kriitika piiri teadliku ja tarbetu ületamisega ja sooviga teist inimest alandada. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et Leedo au teotamine ei olnud õigustatud, isikliku õiguse rikkumine oli õigusvastane ja selline rikkumine ei ole hõlmatud väljendusvabaduse õigusega.

AS Delfi on käesoleval juhul püüdnud vähendada hagejale tekkivat kahju halvast kommentaarist teatamise võimalusega ja kommentaaride eemaldamisega, on rakendanud tehnilise lahenduse, mis välistab automaatselt teatud vulgaarsete sõnatüvede kasutamise, kutsub üles halvast kommentaarist teavitama. Sellega on AS Delfi püüdnud tasakaalustada vastuolus olevaid põhiseaduslikke huvisid. Need katsed on jäänud kohtu hinnangul siiski ebapiisavateks ja kostja ei ole järginud käibes vajalikku hoolt kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks.

Otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.