Eksperdid: investeering haridusse on investeering tervisesse

Island peab äärmiselt oluliseks haiguste ennetust, tähtis on seos tervise- ja haridussüsteemi vahel. Heaks näiteks on see, et rahvastiku eluiga on Islandil üks kõrgemaid maailmas, meeste eluiga kõige pikem. Samuti on sündimusnäitaja üks kõrgemaid Euroopas. Islandlased ise selgitavad oma pikka eluiga rohke kala söömisega.

Professor Martin McKee ütles Jaapani olukorda kirjeldades, et sealne tervisesüsteem on väga odav. Samas on elanike tervis hea, kuna nende elustiil ja toit on lihtsalt nii tervislikud. Ka jaapanlased eelistavad kala, mereande ja tofut. McKee tõi ka näite lihtsast, odavast ja mõjusast sekkumisest, kuidas rahvatervist parandada – suitsetamiskeeld avalikes kohtades. Eesti on selle samuti heaks kiitnud ning keelu jõustumisest on möödunud juba aasta, teatas sotsiaalministeerium.

Konverentsi paneelil Revisiting conventional thinking tõi Belgia esindaja näite sellest, kuidas on nende riigis omavahel seotud tervisesüsteem ja rahastamine. Riik ostab sisse filtrid autode jaoks, et vähendada õhusaastet. Need firmad, kes filtritesse investeerivad, saavad omakorda maksusoodustusi.

Dr Uwe Reinhardt Princetoni ülikoolist tõdes, et palju räägitakse küll rahast, kuid hoopis vähem tervisest. Oluline on nende kahe valdkonna vahel seoseid näha ning investeerida ka haridusse, selgitamaks inimestele põhitõdesid.

Reinhardt kinnitas, et otsest seost SKP ja parema tervise vahel tuua ei saa. Rohkem kulutades ei saa öelda, et see on efektiivsem või patsiendi rahulolu suurem. Kui kulu tervishoiule on suur, siis võib see tähendada ka seda, et palju panustatakse tippspetsialistidele, mitte esmatasandi tervishoiule. Dr Joe Kutzin, WHO esindaja Barcelonas lisas, et erinevate maade kogemuse põhjal ei ole olemas õiget vastust sellele, kui palju peaks valitsus SKPst kulutama tervishoiule.