Väidetavalt põleb säästupirn 6000-15 000 tundi, tavapirn aga 750-1000 tundi. Vahe on keskmiselt kaheksakordne. Ent arvestada tuleb, et kui säästupirn töötab väiksemate kui viieminutiliste tsüklitega, lüheneb selle eluiga umbes seitse korda!
Ruumides, kus käite vaid korraks (sahver, kelder, ka automaatne koridorivalgustus) ei pruugi säästupirnide paigaldamine olla hea idee. Pirn peaks põlema korraga vähemalt veerand tundi, et selle eluiga oleks pikk.
Tavaline pirn maksab Eestis 4-10 krooni, säästupirn 40-80 krooni. Kallimad peaksid tootjate kinnitusel põlema keskmisest kauem. Seega on pirnide hinnavahe 15kordne, mujal maailmas 3-10kordne.
Kui säästupirn peab vastu 6000 tundi ja elektrienergia hind on 1 kr/kWh, maksab ühe 12vatise säästupirni kulutatud elekter tema eluea jooksul kokku 6000×0,012=72 krooni. Pirni enda eest tuleb tasuda 80 krooni, kogukulu seega 152 krooni.
Sama valgustatuse annab 60vatine tavapirn, mida selle perioodi vältel läheb vaja kuus tükki, kokku 30 krooni eest. Elekter maksab 6000×0,06=360 krooni, seega on koguarve 390 krooni.
Järelikult tasub säästupirn ennast enam kui kahekordselt ära ka juhul, kui pirni hinnavahe on 16kordne (5 krooni 80 krooni vastu).
Kui panna säästupirni sinna, kus seda kogu aeg sisse-välja lülitatakse, väheneb pirni eluiga kuni seitse korda. Sama perioodi jaoks on järelikult vaja veel kuut säästupirni, mis lähevad maksma lisaks 480 krooni - ja kulutus on mõttetu. Nii et kasutage säästupirne seal, kus tuled põlevad korraga pikalt, siis olete rahaliselt plussis.
Mis puudutab keskkonda, siis säästupirn kulutab 4-5 korda vähem energiat, järelikult aitate kaasa keskkonnakaitsele. Samas sisaldab säästupirn elavhõbedat ja kui ta läbi läheb, peate seda käitlema nagu teisi ohtlikke jäätmeid ehk viima ohtlike jäätmete kogumispunkti. Kui säästupirn läheb katki, tuleb ruumi kohe veerand tundi õhutada, et elavhõbedat sisaldavad aurud välja läheksid.
Katkise säästupirni tükkide eemaldamisel ei tohi kasutada tolmuimejat ega ka märga riidelappi. Need korjake kokku kuivalt, pange kahekordsesse kilekotti ning viige samuti ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.06.26, 11:14
Tallinna uusarenduses on saadaval suured ja unikaalsed korterid
Eestis on tavaks, et kui perre sünnib juba mitu last, vahetatakse korter maja või ridaelamu vastu. Rohelus, igaühele oma tuba, kodukontor – just nendel põhjustel suunduvad inimesed üha enam linnast välja koduotsingutele. Tallinnas on aga uusi ja erilisi maju, kuhu mahub suur pere mugavalt elama nii, et kõigil on ruumi ja hea olla.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele