Ragn-Sells ja Cleanaway pole rahul sissetulekuga

Korraldatud jäätmevedu on rakendunud nelja aastaga vaid 60% kohalikest omavalitsustest. Jäätmekäitlejad näevad lahendusvariandina muuta süsteem litsentsipõhiseks, teatas Jäätmekäitlejate Liit.

"Korraldatud jäätmeveo süsteem praegusel kujul ei toimi – eesmärk hõlmata kõik jäätmetetekitajad, on täitmata,“ lausus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann teates. Tema sõnul ei taga killustatud ja väikeste üksustega haldussüsteem omavalitsustele vajalikku kompetentsi ega huvi jäätmeveoga tegelemiseks. "Kohalikel omavalitsustel on nende aastate jooksul täitmata väga oluline ülesanne – motiveerida elanikke, oma valijaid, jäätmeid sortima ning liiga palju antakse omavalitsuste poolt vabastusi jäätmeveoga liitumisest. Ning kõige suurem probleem: kogu süsteemil kõikidel tasemetel puudub järelevalve," kommenteeris Rüütelmann.

"Praegu on jäätmeveos seis selline, et kohalikud omavalitsused on jätnud oma kohustused jäätmevedajate kanda," sõnas Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg. „Jäätmeveo mudel on ebaefektiivne: see tekitab ebavajalikke kulutusi kõigile osapooltele. Jäätmevedajad teevad suuri kulutusi piirkondade käivitamiseks ja elanikkonnale uue süsteemi kohta selgituste jagamiseks ning omavalitsused peavad palkama lisaametnikke, et täiendava administreerimisega hakkama saada. Korraldatavad konkursid toimuvad vähempakkumise põhimõttel, madala olmejäätmete hinna peale ning see süsteem ei motiveeri sortima ja seega on ka teenuse kvaliteet pärsitud. Ka kliendi võimalused on piiratud: ta ei saa valida omale teenusepakkujat. Kokkuvõttes piirab süsteem ausat konkurentsi,“ rääkis Remmelg.