Kuid enne Otsa ja Hermani Skanskast lahkumist toimus veel üks laiema tähelepanuta jäänud vangerdus ühe Skanskale kuulunud hoonestusõigusega.
Kolm aastat tagasi võitis Skanska konkurentide üsna suure kära saatel Lasnamäel Loopealse kinnistute hoonestusõiguste konkursi. Keskerakondliku linnavõimu ühe ideoloogilise alustala, „5000 eluaset Tallinnasse“, järgi on Loopealse üheks olulisemaks munitsipaalelamuehituspiirkonnaks. Anda 680 korterit 30 aastaks linnale rendile, on nii magus äri, et Skanska juhte kahtlustati toona kokkumängus linnavõimuritega. Linn on arvestanud, et maksab 30 aasta jooksul Loopealse korterite eest kokku 1,165 miljardit krooni.Läinud aasta aprillis, kuu aega peale hoonestusõiguste seadmise lepingute allkirjastamisest, saadab Skanska linnavalitsusele kirja, milles teatab hoonestusõiguste võõrandamisest osaühingutele Loopealse Elamu ning Loopealse Arendus.Omanikeks on neil firmadel Tartu ehitusettevõtjatele Raivo Rannale ning Aivar Tuulbergile kuuluv Vallikraavi Kinnisvara ning Talinvest Suprema Väärtpaberite AS.Finantsinvestorite nimesid, kes peituvad Talinvesti taha, ei õnnestu kahjuks teada saada.„Ei, mina pole kindlasti seotud,“ lükkab Otsa tagasi tema võimaliku seose Loopealse Elamuga ning Loopealse Arendusega. Otsa ja Tuulberg kinnitavad, et Skanska ja Vallikraavi Kinnisvara sõlmisid koostöölepingu Loopealse projekti teostamiseks juba enne linnale pakkumiste esitamist.„See oli Skanska EMV nõukogu otsus, et Skanska EMV ei võta Loopealse projektis arendaja – omaniku riski,“ selgitab Otsa.Et konkursil osaleda, leidis Skanska partnerid, kes võtsid arendajariski enda kanda. Hoonete arendamiseks sõlmiti koostöölepingud Vallikraavi Kinnisvara ja elamute haldamiseks Viimsi Valduste OÜga. Vastavalt lepingule andis Skanska linna nõusolekul hoonestusõiguse ja seega ka arendajarolli tasuta üle Vallikraavi Kinnisvarale.Ehitusleping jagati kaheks, natuke üle poole ehitab Skanska ja ülejäänud ehitusfirma Rand Tuulberg. Viimase osast on alltöövõtjana suure tüki endale ampsanud Skanskast lahkunute ehitusfirma Sherman.„Mina, seda natuke aega siin majas olnuna, väga imelikuna ei näe. Ma detailselt tausta ei tea, aga Skanska võitis selle pakkumise ja siis Skanska kontsern otsustas ühel hetkel, et nemad pole huvitatud finantseerimisest. Tänu sellele leitigi Eesti kohalik finantseerija,“ kommenteerib tehingut Skanska praegune juht Olle Horm.
Esimesed munitsipaalmajad avati Loopealsel selle aasta märtsi lõpus. Linn osaleb projektis maaga, ehitust rahastab täismahus hoonestusõiguse omandaja. Avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise tänava maa-alal tagab Tallinna linn.
Meeliku tn 22 ja 24 kinnistute hoonestusõigus kuulub Loopealse Elamu OÜ-le ning sinna ehitatakse munitsipaalmajad, kokku 680 korteriga. Kinnistutele seati läinud aasta augustis 750-miljoni kroonine hüpoteek Nordea panga kasuks.
Meeliku 21 ja 23 kinnistute hoonestusõiguse omanik on Loopealse Arendus. Sinna ehitatakse 429 korterit. Need korterid võib arendaja maha müüa, kuigi maa jääb linna omandisse.
Seotud lood
Skanska EMV vaidlustas Merko Ehituse võidu
Ülemiste viadukti rajamise konkursil, riigihangete amet saatis aga Skanska
taotluse täpsustuste tegemiseks tagasi.
Ehitusfirma Skanska endised juhtfiguurid
lõid osalusi peites firma Sherman, mis Skanskast kaasa tõmmatud töötajatega
on vaid aastaga hammustanud ehitusturust tubli 600 miljoni kroonise tüki tüki.
Seoses viimastel päevadel ilmunud
artiklitega Skanska endiste juhtide lahkumisest ettevõttest palusid Kaupo
Kolsar, Jaanus Otsa, Tiit Kõnd, Olaf Herman ja Kajar Kruus avaldada nende ühine
arvamusavaldus.
Septembri lõpuks valmib Paljassaare
poolsaarel 1,4 km pikkune valgustusega kergliiklustee Paljassaare põiktänavast
kuni Katariina kai parklani.
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.