Teeni hästi, kuluta mõistlikult

Mullu osteti meil üle 900 auto, mis maksavad rohkem kui miljon krooni. Nii viidi meie majandusest välja ümmarguselt miljard krooni. Luksust nautivatel inimestel on õigus seda tulevikuski teha, aga riigil on õigus neile öelda, et keskkonnavaenulikku ja ebamõistlikku tarbimist Eesti ei soosi.

Ühe mõtteviisi esindajad peavad luksusautode maksustamist ebaõiglaseks - mida kallim auto ja mida rohkem kütust see neelab, seda enam maksab omanik riigile niigi käibemaksu.

Eesti ja Leedu on ainsad ELi riigid, kus autode omamist ei maksustata. Mujal peetakse endastmõistetavaks, et lisaks käibemaksule (ja karmile kütuseaktsiisile) maksustatakse autosid muust kaubast märksa rohkem, kuna need on keskkonnavaenulikud ja ühiskonnale lisakulu tekitavad tooted. Autosid maksustatakse nii ostuhetkel kui ka aastamaksuga, mitmeski riigis mõlemal moel. Tavaliselt on maksukoormus madalam autosid tootvates riikides sealse võimsa autotööstuse-lobby tõttu (nt Saksamaa) ning suurem kõrgema keskkonnateadlikkusega riikides (Soome, Taani). Eesti maksupoliitika jätab mulje riigist, kus on võimas autotööstus ja loodusvaenulik suhtumine.

Miks maksustada just mootori võimsuse, mitte näiteks CO2 emissiooni järgi? Mootori võimsus on lihtsamini määratletav ja seega administreeritav suurus. ELis maksustatakse autosid nii mootori võimsuse, CO2 emissiooni, auto hinna kui ka nende näitude kombinatsioonide järgi. Kuna meie idee ei ole üldise automaksu kehtestamine, mille puhul maksustaks kõik 588 000 registrisse kantud sõidukit, valisime mootori võimsuse.

Paika ei pea väide, et kui Eesti luksusautod maksustab, viiakse need muu riigi registrisse. Eesti ja Soome kuuluvad ELi, ometi pole soomlased oma autosid Eesti registrisse möllinud, kuigi siin on autod maksuvabad ja seal maksud ELi kõrgemad.

Miks oleme luksuse piirina määratlenud just 140 kW, millest ülespoole jääb praegu 28 000 autot? Luksuse määratlemisel oleme avatud arutelule, milliseid erandeid teha ning kuhu on mõistlik piir tõmmata.

Kahjuks lähtuvad vastuväitjad soovimatusest uut maksu kehtestada. Toon võrdluse ettevõtete tulumaksuga. Kuigi Eestil olnuks kõige lihtsam senisest tulumaksusüsteemist loobuda, tehti esmalt põhimõtteline otsus senise süsteemiga jätkamiseks. Pärast seda leiti parim juriidiline lahenduskäik. Ka luksusautode maksustamisel on esmalt vaja põhimõttelist otsust, seejärel saab lahendada muud küsimused.

Üks automüüja nurises, et sellise maksuga annab riik kodanikele sõnumi: teenige vähem, ärge tahtke elujärge parandada. Tegelikult on sõnum: teeni hästi, kuluta mõistlikult, ära riku rikkust nautides keskkonda, ära vii raha Eesti majandusest välja.