Rootsi majandust tabab sel aastal ilmselt
stagflatsioon – prognoosides nähakse riigile kõrget inflatsiooni ja samal ajal
madalat majanduskasvu.
Murelikuks teeb eriti see, et teisipäeval Rootsi Konjunktuuriinstituudi avaldatud andmetel on inimesed riigis tuleviku suhtes pessimistlikumaks muutunud. Varasemast märkimisväärselt kõrgem on praegune inflatsiooniootus, kirjutas di.se.
Aprillis arvasid inimesed, et hinnad tõusevad lähiaasta jooksul 2,8%, mais aga pakuti juba 3,4% inflatsiooni. Majanduskasvuks aga on sel aastal prognoositud 2,1 protsenti.
Olukord muudab riigi keskpanga murelikuks. Kui varem ei kiputud kõrge inflatsiooni peale baasintressimäära tõstma, sest hinnatõus tuli maailma toiduhindade ja energia hinna tõusust, siis nüüd paistab inflatsiooniootus olevat pugenud kodanikesse, mistõttu tuleks tõsiselt kaaluda piduri tõmbamisele. Samas aga vajab majanduskasv turgutamist, mis panebki keskpanga dilemma ette.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sellegipoolest usuvad analüütikud baasintressimäära tõusu, mis võib juhtuda juba juuli alguses, kui toimub järjekordne keskpanga arutelu sel teemal.
Seotud lood
Kuigi Rootsi keskpank ei ole
baasintressimäärasid juba veebruarist tõstnud, on Põhjamaa pangad viimasel ajal
järjest tihemini oma kodulaenude fiksintresse kergitanud.
Rootsi majapidamiste kogutud netovarad
vähenesid aasta esimese kvartaliga 6%, samas laenukoormus kasvas.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.