- OMX Baltic−0,15%314,07
- OMX Riga0,54%953,84
- OMX Tallinn0,07%2 146,27
- OMX Vilnius−0,27%1 503,26
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,66%10 806,13
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,66
- OMX Baltic−0,15%314,07
- OMX Riga0,54%953,84
- OMX Tallinn0,07%2 146,27
- OMX Vilnius−0,27%1 503,26
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,66%10 806,13
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiasäästlik ehitamine muutub üha atraktiivsemaks
Anna Jarnehammar Rootsi keskkonnauuringute
instituudist IVL rääkis konverentsil Läänemeremaade energiadialoog, et
ehitussektor on üks suurim energiatarbija, kuid säästlik ehitamine muutub üha
atraktiivsemaks.
Jarnehammar rääkis, et ehitussektor tarbib palju energiat ning instituudi uus projekt tegeleb sellega, kuidas ehitust säästlikumaks muuta. „Kogu tarbitavast energiast kasutatakse 40 protsenti just ehitussektoris,“ ütles ta ja tõi näite, et Dublinis kasutab elamuehitussektor 36 protsenti energiast.
Jarnehammar oli positiivselt meelestatud ja sõnas, et enamik linnadest tahab saada säästuliidriks ning näidata, et säästev areng on atraktiivne. Ta rääkis, et sellel on ka finantsilised kasud, kuna valitsused toetavad energiasäästlikke projekte. Tekivad uued ärid valdkonnas ning lisandub töökohti, märkis ta.
Rootslane ütles, et instituut on uurinud, mida jälgib enamik Euroopa linnaehitusprojekte enim, kas keskkondlikku, majanduslikku või sotsiaalset aspekti. „Tavaliselt on majandus kõrgeim sammas, aga üha enam jälgitakse ka keskkonda,“ ütles ta ja rõhutas veel kord, et energiasäästlikele programmidele antakse rahalist toetust.
Jarnehammar lisas, et oluline osa kvaliteediprogrammide juures on visioonid, mida konkreetse objektiga tahetakse saavutada ja kuidas eesmärgi saavutust mõõta.
Ta ütles, et ei tohiks unustada ehitamisel jäätmekäitlust ja veevarustust, samuti tuleks välistada ehituses ohtlikud ained, kuna need on ülejäänud olulised osad säästlikus arengus.
Jarnehammar nimetas kaht olulist suunda, kuidas vähendada energia tarbimist ning teisest küljest, et ehitised ise toodaks energiat.
Ta rääkis, et säästva ehituse muudab tervikuks see, kui minimeerida energiatarbimist majades. Mõnes linnaarenguprojektis oli see tema sõnul saavutamata. "Üldine süsteem võib hea olla, kasutatakse 100 protsenti taastuvenergiat, kuid majasisene energiat säästev kasutus pole veel nii hea."
Kolmas tegur on see, kuidas kasutavad inimesed energiat. „Inimeste käitumise ja mentaliteedi küsimus on järgmine samm, kuidas kasutada vähem energiat. Inimesed peavad protsessidega kaasa tulema,“ märkis ta.
Rootslane rääkis, et üleüldist retsepti säästlikuks ehitamiseks pole, võrdleme ja õpime üksteiselt, kuid tuleb arvestada piirkonna eripärasid ja kohalikke olusid. Ta rõhutas, et energiasäästlikel projektidel tuleb kõiki kolme aspekti täita.
„Ainult energiale tähelepanu pööramine on puudulik, tuleb arvestada eesmärkide loomise ja tulemuste mõõtmisega. Ning teadlikkuse tõstmine – et inimeste teadlikkus kasvaks koos protsessiga,“ rääkis Jarnehammar.
Seotud lood
Sellel nädalavahetusel toimus teine
Baltikumi põhuehitajate kokkutulek. Üritus leidis sel korral aset Leedus,
Kaunase lähistel Zapyskises, peagi valmivas suures põhumajas.
2006. aasta sügisel KredExi poolt konkursi
„Muuda oma korterelamu energiasäästlikumaks“ korras välja valitud Paldiski mnt
171 korterelamule rekonstrueerimisprojekt on jõudnud lõpule.
Praegu valdavas osas ise oma
energiavajadusi rahuldav Eesti võib viie-kuue aasta pärast silmitsi olla
energiakriisiga, sest tootmisvõimsust ei pruugi jätkuda ja elektriimpordi
võimalused on samuti ebamäärased.
Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte juht
Ando Leppiman kommenteeris aripaev.ee online-intervjuus elektrienergia
hinnakujunemist tulevikus, et tänu CO2 vabale energiatootmisele ning energia
säästlikumale kasutamisele muutuvad elektriarved väiksemaks.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele