Sutt: Eesti majandus võib hakata kasvama selle aasta lõpus

Sutti sõnul oleme me versioonis 3.0 ehk teel tipu poole ning hindas Eesti majanduse stardipositsiooni heaks, kuna oleme maailma tippu kuuluvate Põhjamaade lähedal.

Sutt võrdles, et nii nagu tarkvara, nii vajab ka majanduse versiooni uuendust. „See ei tähenda senise süsteemi muutmist, vaid täiendamist.“ Asepresident vaatas tagasi Eesti majandusarengule, mis oli aastatel 1992 kuni 1998 versioonis 1.0. Ta iseloomustas seda perioodi teekonnaks varakapitalismist kapitalismi, mida päädis kriis Aasias ja Venemaal. „Siis jõudis Eesti 42 protsendini Euroopa keskmisest elatustasemest.“

„Siit edasi versioon 2.0, aastatel 2000-2007 ehk tagasi Euroopas. Kasv oli EL liikmesriikidest üks kiiremaid, jõudsime 72 protsendini Euroopa keskmisest elatustasemest,“ rääkis ta. Sutt tõi välja toonased edutegurid nagu majanduse lõimumine Põhjamaadega, otseinvesteeringud, EL liikmelisus 2004. aastal ja tööturu avanemine. „Liitumine tekitas usaldust investeerimispiirkonnana,“ lisas ta. Sutt rääkis perioodist kui üleilmastumine, mis aitas tuua turule palju odavaid kaupu kuid tegi raha odavaks, inflatsioon oli siis madal.