Rootslastel on viimastel aastatel järjest
keerulisem omale maja osta, kuna hinnad on tõusnud kiiremini kui
sissetulekud.
Swedbanki arvutatud eluasemeindeks on aasta esimeses kvartalis langenud 98,3 punktile. Viimati oli indeksi väärtus alla 100 punkti 1995. aastal, kirjutas di.se.
100 punkti tähendab, et inimestel kulub eluasemelaenule brutopalgast 15%. Mida kõrgem on tase, seda rohkem jääb raha muule.
„Majapidamistel on praegu väiksemad sissetulekud kui see, mida meie maja ostuks nõuame,“ ütles Swedbanki prognoosijuht Cecilia Hermansson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõige hullem on olukorda Göteborgi piirkonnas, keskmistes ja väikese suurusega linnades, kus ostujõud on langenud. Stockholmis ja Malmös seevastu on indeks tõusnud.
Keskmise maja hind on Rootsis praegu 1,615 miljonit Rootsi krooni ehk 2,75 miljonit Eesti krooni, keskmine ühe majapidamise brutosissetulek on kasvanud 545 000 Rootsi kroonini (927 000 Eesti kroonini).
Seotud lood
Rootsi jaekaubanduse maht kasvas aprillis
aastatagusega võrreldes 0,4%. Veel märtsis oli kasv mullusega võrreldes
3,9%.
Sel aastal on Rootsis müügiks läinud mitu
ülikallist maja. Nii näiteks leidis omale uue omaniku Stockholmist põhjas
äärelinnas Danderydis asuv maja – 49 miljoni Rootsi krooni ehk 83 miljoni Eesti
krooni eest.
Rootsi kinnisvaraekspertide sõnul on
kohalik kinnisvaraturg kevadel elavnenud ja hinnad kerkivad taas.
Ülemaailmne krediidikriis hakkab mõjutama
ka Rootsit, kus alates sügisest on märgata suurenevat tööpuudust.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.