Madal hind meelitab omavalitsusi ehitama

Tänu sellele saab nii mõnigi spordihoone või lasteaed valmis kiiremini ja parema kvaliteediga, kui oli varem kavandatud.

Pärnumaa Halinga vallavanema Ülle Vapperi hääl telefonis pakatas rõõmust, kui ta räägib, et Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis plaanitud tööde maksumus osutus sel aastal peaaegu poole väiksemaks kui aasta tagasi ehitusfirmadest võetud hinnapakkumised. "Vundamendi hüdroisolatsioon, drenaažisüsteemide ja küttesüsteemide uuendamine - maa-alused tööd kõik," loetleb Vapper. "Eelmisel aastal olid hinnapakkumised üle 4 miljoni, nüüd saame 2,2 miljoniga hakkama."

Soodsat situatsiooni ära kasutades planeerib Halinga vald järgmiseks korraliku bussijaamahoone ehitamist. "Oleme seda aastaid edasi lükanud ja nüüd otsustasime ära teha, loodame ka sealt head pakkumist," hõõrus vallaemand käsi ja soovitas teistelegi: kui vähegi võimu ja raha on, siis tasub praegu ehitada. "Vald on ju ehitusfirmale kõige kindlam partner, äriühing võib pankrotti minna," vaagis Vapper põhjusi, miks ehitusfirmad omavalitsusi eelistavad.

Viljandimaa Tarvastu vallavanem Alar Karu kinnitas samuti, et riigihanked on ehitusfirmadele väga atraktiivseks muutunud. Tarvastu vallas lõppes hiljuti kaks riigihanget, üks Tarvastu lasteaia ehituseks ja teine Kärstna mõisa lasteaiaks kohandamiseks. Vald lootis Tarvastu lasteaia ehitada umbes 11 miljoniga, kuid enamik pakkumisi oli alla selle. Odavaim firma oli valmis ehitama 7,5 miljoniga.

"Kui tavaliselt on meie hangetel osalenud üks-kaks firmat, siis lasteaeda tahtis ehitada seekord 11 firmat," rääkis Karu. "Paistab, et ehitajatel on tööd vähe. Ja talv on ju veel ees."

Mitmes vallas, kus on plaanis suuremaid objekte ehitada, käivad ehitusfirmad juba pinda sondeerimas, kuigi hanget pole veel välja kuulutatud. See annab vallajuhtidele lootust, et hange toob soodsad pakkumised.

Tartu abilinnapea Margus Hanson arvestas, et võrreldes eelmise aastaga on hinnad umbes 15% alla läinud. "Just kinnitasime Kaunase puiestee lasteaia hanke, arvestasime 25 miljoniga, saime 22 miljoniga," tõi ta näite. Veel paremini läks Maarja Kooliga: taotluseelarve oli 13-14 miljonit, leping tehti 10 miljoniga. Ka teetööd on sama suurusjärgu, 10-15% võrra odavamaks läinud. Viimasel ajal pole linn enam taotluseelarvesse oma summat pannudki - äkki lubavad kogemata liiga palju.

Ka Hanson kinnitas, et varasemaga võrreldes osaleb ehitusfirmasid konkurssidel palju. Samas on ka neid, kellele pole hinnalangus veel pärale jõudnud. Näiteks selle Kaunase puiestee lasteaia eest, mille leping tehti 22 miljoni peale, tahtis üks firma saada 30 miljonit.

Hanson usub, et ehitushinnad langevad veelgi. "Siis saab järgmisel aastal ehk tõepoolest kavandatust rohkem ehitada," lootis ta. "Praegu on meil suurematele objektidele, nagu Võidu sild ja Sõpruse silla ringi rekonstrueerimine, sõlmitud veel vanade hindadega lepingud."

Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Madis Idnurme sõnul on tellijatel praegu tegemist nokk-kinni-saba-lahti-olukorraga. Ühelt poolt on kahtlemata üle mitme aasta soodsaim aeg ehitamiseks, teiselt poolt avaldab oodatust keerulisemaks kujunenud majandusolukord survet avaliku sektori kinnisvarainvesteeringutele.

"Eks iga omavalitsus peab oma rahalised vahendid üle vaatama ning selgeks tegema, kas ja kui suures mahus saavad ehitamist lubada," hoiatas Idnurm omavalitsusi ehitamisega liigselt hoogu minemast.