Väliskaubanduse puudujääk hakkab taas suurenema

Väliskaubanduse defitsiidi näitaja on meie valitsejaid viimastel kuudel rõõmustanud. Nende rõõmul ei ole aga pikka iga, sest puudujäägi vähenemist mõjutab eelkõige sisetarbimise langus, mitte ekspordi kasv.

Säästmine on see faktor, mis ilustab lühiajaliselt väliskaubanduse näitajaid. Eesti toodete kõrgenenud hindade mõju kajastub defitsiidis alles mõningase nihkega - siis, kui eksport hakkab langema. Et ekspordikogused kasvavate omahindade juures varem või hiljem vähenevad, on ilmselge.

Impordimahud rahalises väärtuses peaksid samal ajal aga (energia ja toiduainete hindade tõustes) kasvama. Sellistes tingimustes on väliskaubanduse defitsiidi kasv garanteeritud. Eesti krooni devalveerimist pole vaja karta, riigi keskpank hoiab krooni kurssi kindlalt, kinnitas Eesti Panga president Andres Lipstok Kuressaare linnuses näitust avades.

Krooni kursi hoidmise võimekuses ei kahtle keegi. Kas see aga on suure väliskaubanduse defitsiidi korral otstarbekas?

Eesti iseseisvuse tagatiseks on pigem finantsvõimekus, mitte valuuta stabiilsus.