Rekordiliselt sügaval elavad bakterid annavad lootust maaväliseks eluks

„Kui Maal leidub arvestatava suurusega maa-alune biosfäär, siis on võimalik, et midagi sarnast on ka teistel planeetidel,“ ütles Parks. Tema hinnangul võib mikroobe leiduda kuni nelja kilomeetri sügavusel asuvates kivimkihtides. „Seega ei anna vaid Marsi pinnalt võetud proov meile vastust, kas seal leidub elu või mitte.“

Hetkel pole veel selge, kust võtavad Newfoundlandi lähistelt avastatud mikroobid elutegevuseks vajaliku energia. On võimalik, et see on seotud päikeseenergiaga, näiteks võivad nad energiat saada metaanist, mis moodustub settinud orgaanilise aine lagunemisel. Samas on ka võimalik, et nad kasutavad mõne teise ühendi keemilist energiat, millel pole päikesega otsest sidet. Sellist strateegiat kasutavad energia hankimiseks näiteks merepõhja avanevate mustade tossutajate ümbruses elavad eksootilised mereelukad.

Maismaal on mikroobe leitud ka sügavatest kaevandustest. Sellised leiud muudavad küsitavaks plaanid, mille kohaselt tuleks globaalse soojenemise peatamiseks osa süsinikdioksiidist kokku koguda ning maa alla matta.

„Tegemist on väga riskantse plaaniga ning me peame kõigepealt hoolikalt uurima, milleni see võib viia.“ Siiani on süsiniku mahamatmise plaanides arvestatud, et sügaval maakoores elu ei ole. Parksi sõnul ei ole teada, kuidas maa-alused mikroobid sinna pumbatavale süsinikdioksiidile võiksid reageerida, mistõttu vajab küsimus kindlasti täiendavat uurimist.