Itaalia hakkab jälle tuumajaamu ehitama

See muutus on aja märk, peegeldades Euroopa riikides kasvavat muret kiirelt tõusva nafta hinna ja energiajulgeoleku üle, samuti fossiilkütustest tuleva CO2 kliimat soojendava mõju üle, kirjutas New York Times. Need asjaolud muudavad kunagi põlatud energiatootmise viisi nüüd palju vastuvõetavamaks. "Tegevuskava tuumaenergia juurde tagasipöördumiseks ei saa enam kauem edasi lükata," ütles Itaalia majandusminister Claudio Scajola ning kõneles kavast mitmete tuumajaamade rajamiseks.

“Itaalia on teinud kõige dramaatilisema, kõige avalikuma suunamuutuse, kuid tuumaenergia vastased emotsioonid taanduvad kiiresti mitmel pool Euroopas - Hollandis, Belgias, Rootsis, Saksamaal ja mujal," rääkis maailma tuumaenergia liidu (World Nuclear Association) esindaja Ian Hore-Lacey.

Tuumavastastele meeleoludele vastuseks märkis minister Scajola: "Vaid tuumajaamad suudavad ohutult toota suurel hulgal energiat konkurentsivõimelise hinnaga ning keskkonnast hoolides."

Hulk Euroopa riike on viimase 20 aasta jooksul tuumaenergiat keelanud või piiranud. Saksamaal ja Belgias pole lubatud ehitada uusi reaktoreid, olemasolevad on aga saanud toimida kuni oma tööea loomuliku lõpuni. Prantsusmaa on olnud üks vähestest, kes on väga oluliselt toetunud aatomienergiale.

Itaalia Greenpeace`i juht Giuseppe Onufrio ründas otsekohe valitsuse tuumaplaani, nimetades seda "sõja kuulutamiseks". Opositsionääri, parlamendi asejuhataja Emma Bonino arvates poleks tuumajaamade ehitamisel majanduslikku mõtet, sest enne 20 aastat need valmis ei saaks. Tema sõnul tuleb rohkem investeerida päikese- ja tuuleenergeetikasse ja tõsta energiakasutuse efektiivsust, näiteks hoonete puhul, mida Itaalias õieti kunagi tehtud pole.

Tuumaenergiast 80ndatel loobudes olid tingimused praegustest väga erinevad. Naftabarrel maksis alla 50 dollari, globaalne soojenemine oli marginaalsete teadlaste jutt ning kliimamuutust ei seostatud inimtekkeliste jäätmetega. Avaliku arvamuse silmis oli ilmselt tugevaim argument 1986. aasta Tšernobõli katastroof. Peaaegu kõik Euroopa tuumapiirangud kehtestati mõne aja jooksul peale seda suurõnnetust.

Nüüd läheneb nafta hind 150 dollarile. Rahalised kaalutlused sunnivad kiiresti leidma alternatiivseid allikaid. Samuti jälgisid eurooplased hirmuga, kuidas Putin 2006. aasta hinnavaidluse käigus Ukraina jaoks gaasikraani kinni keeras, jättes maa pimedusse. Päikeseenergia ja biokütuste taolised rohelised tehnoloogiad ei suuda praegu veel olla mõne riigi energiastrateegia tugisambaks ja pole veel selge, kas nad sellisele tasemele üldse kunagi jõuavad.

Itaalia on Euroopas suurim energia netoimportija, kuid impordist sõltuvad tugevalt peaaegu kõik Euroopa maad, eriti naftast ja gaasist. Itaallased maksavad energia eest Euroopa kõrgeimat hinda.

Sealne juhtiv energiatootja Enel teatas sel aastal naftaga töötavate jaamade sulgemisest, sest ei jaksa kütuse eest nii palju maksta. Kivisöest saadav energia on odavam, kuid paiskab õhku ohtralt CO2.

Saksamaal ja Poolal oleks teistest paremad võimalused asuda tarvitama rohkem kivisütt. Itaalia Enel`il on praegu tuumajaam Bulgaarias ning ettevõte on teatanud valmisolekust asjaga tegelda. Vanad reaktorid on Itaalias küll olemas, kuid taasavamiseks liiga ajast maas, seega tuleb ehitada uued. Suletud jaamades seisab endiselt 235 tonni tuumakütust, millest tuleb lahti saada.

Uute kivisöejaamade vastast rahvaliikumist juhtiva Marzia Marzioli sõnul on tuumaenergia neile sama vastumeelne: "Samuti kui kivisüsi, on ka tuumaenergia täpselt vastupidine sellele, mida me Itaaliale sooviksime." Marzioli arvates tuleb rohkem kaaluda alternatiive nagu päikeseenergia.