Üldiselt on ametikoolide õppurite erialaste oskuste tase viimastel aastatel paranenud. Kahjuks jätab soovida nende sotsiaalne küpsus, valmisolek iseseisvaks ja vastutusrikkaks tööks.
Eesti haridussüsteem ei vasta tööturu vajadustele. Ligikaudu 70% põhikooli lõpetavatest noortest jätkab õpinguid üldharidust andvates keskkoolides ja gümnaasiumides. Demograafiliste probleemide tõttu teravneb lähemal aastakümnel olukord veelgi.
Õpilaskoha maksumuse ehk nn pearaha laekumise tõttu ei taha munitsipaalalluvuses olevad üldhariduskoolid lasta oma õpilasi ehk pearaha riiklikesse ametikoolidesse. On oht, et seetõttu jäävad lähitulevikus ametikoolide õpilaskohad osaliselt täitmata.
2007. aastal jätkas erialata 4300 keskkooli ja gümnaasiumi lõpetanud 18-19 aastast täiskasvanud noort veel 2-3 aastat ametikoolides tööturul vajaliku ameti õppimist. Imiteeritakse õppimist, osaliselt käiakse tööl, sest taskuraha on selles eas vaja, aga tegelikult ollakse kuni 21. eluaastani vanemate ülalpidamisel. Riiklikult pealesunnitud pika lapsepõlve tõttu sisenevad noored kolmeaastase hilinemisega tööturule.
Sadakond kõrgkooli lõpetanud noort jätkasid eelmisel aastal ametikoolis eriala õppimist, sest ei leidnud kõrgkoolidiplomi järgset erialast tööd. Eesti riigi tööturuametites on töötutena arvel kümmekond noort teaduste doktorit või doktorantuuris õppijat, sest õpitava eriala spetsialiste ei vajata. Õppimine on üldjuhul kasulik tegevus, aga riiklikult kinnimakstav doktoriõpe ei ole kindlasti lihtsalt huviharidus.
Kui Eesti oleks väga rikas riik, siis me võiksime ju seda ebaefektiivselt töötavat haridussüsteemi jätkuvalt üleval pidada ning suurte laste muretu lapsepõlve 21. eluaastani kinni maksta. Aga kui rahalised piirid tulevad ette, peaks haridussüsteem end rohkem pöörama näoga Eesti oma tööturu vajaduste suunas.
Kuna Eestil ei õnnestunud vist saada Põhjamaade finantskeskuseks, ainult turismist ja transiidist äraelamiseks jääb väheks, siis pole muud teha, kui peab rohkem hakkama tegelema tootmisega. Aga moodne rahvusvahelisele turule orienteeritud tootmine vajab hea haridusega insenere ja töölisi.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.