Kuuldused, et pangad paiskavad Läti
kinnisvaraturul odavmüüki sundvõõrandatud korterid, ei
mõju kinnisvaraturule teps mitte virgutavalt.
Kinnisvaraekspertide hinnangu pidurdavad kuuldused sellest, et pangad võivad turule paisata hunniku odavate hindadega sundvõõrandatud kortereid, Läti kinnisvaraturgu veelgi, vahendas BizNews.lv.
Praegu valitseb Läti kinnisvaraturul äraootav seisukoht. Potentsiaalsed ostjad ootavad kinnisvarahindade langemist. Spetsialistide sõnul ei pruugi soodsat kinnisvara noolivad ostjad seda aega ära oodata. „Need, kes omal ajal ostsid kaks korterit, lootes, et ühe müügiga teenitakse arvestatavat kasumit, on nüüdseks täbaras situatsioonis,“ rääkis ekspert, lisades, et müügisoovi korral läheks kinnisvara kaubaks juhul, kui seda pakutakse alla turuväärtuse.
„Kõige hullem, mida praegu teha saab, on võtta uut laenu, et olemasolevat tagasi maksta. Kui krediidiregister oleks kättesaadav mitte ainult pankadele, vaid kõikidele laenu pakkuvatele ettevõtetele, oleks eespool mainitud situatsioon välditav. Praegu saab finantsasutus teada kliendi plaanidest tasuda näiteks eluasemelaenu tarbimislaenuga juhul, kui laenusoovija seda ise ütleb,“ rääkis GE Money juhatuse liige Viktor Toropov.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Investeerimispanga Gild Bankersi Läti
osakonna tegevdirektori Matis Paegle sõnul ei ole Läti kinnisvaraturul kriisi.
Kuid, kui valitsus midagi kiiresti ette ei võta, võib riiki oodata seisak
ning kõrge inflatsioon.
Lätis Gauja jõe silda ulatuslikult
renoveerinud Merko Ehituse tütarettevõte SIA Merks viis edukalt läbi silla
koormuskatsed, mis on Lätis kohustuslikud enne iga uue silla
kasutuselevõttu.
Selver plaanib tungida Läti
jaekaubandusturule keskmisest väiksemas Läti linnas nimega Rezekne, kus tal
tuleb rinda pista eesootavate Rimi, Maxima, SuperNetto ning trobikonna kohalike
poodide ja turgudega.
Global Property Guide arvutas välja,
et kinnisvara hind kukkus Eestis veel kiiremini kui Lätis
ning meist kiiremini on hind kukkunud vaid USAs ja Iirimaal.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.