Kõrgkooli lõpetajatel läheb töö leidmisega kitsamaks

"Olen viis aastat järjest õppinud, tahaksin natuke praktikakogemust ka saada ning võib-olla siis edasi doktorantuuri minna," räägib kahekümne kolme aastane Maarika Muuga, kes õpib Tartu Ülikooli magistrantuuris teist aastat majandusteadust. Et varsti seisab ees lõpetamine, mõtleb naine töölemineku peale ning loodab mõnes ettevõttes või riigiametis analüütikukoha leida.

Kuna paremad pakkumised on Tallinnas, ei saa Muuga enne lõpetamist kuhugi kandideerida - end kahe linna vahel jagada on raske. "Pärast kooli tuleb vaadata, kus tööturg parem on - Tartus või Tallinnas," leiab tudeng, kes heidab ka aeg-ajalt pilgu töökuulutustele.

Kuna meedias räägitakse palju ettevõtete eelarvete kokkutõmbamisest, mõtiskleb Muuga, kas tal ikka õnnestub töökoht leida. "Eks ta natuke paneb muretsema küll, aga samas on väga palju kinni inimeses ja tema asjalikkuses," jääb Muuga positiivseks. "Saan kindlasti tööd, oleneb vaid, mis positsioonil ja mis palgaga."

Taolises olukorras olevaid tudengeid on Eestis veel tõenäoliselt tuhandeid. Päris täpset arvu öelda on võimatu, kuna esiteks ei oska haridusministeerium ega ülikoolid ise ennustada, kui palju tudengeid lähiajal lõpetab, ning teiseks ei tea keegi päris täpselt, kui palju neist töötab kohtadel, millel on perspektiivi.

Kui haridusministeeriumi ametnike sõnul ei tohiks ühelgi lähiajal lõpetaval tudengil tööle saamisega probleeme tulla, siis tööandjaid koondava keskliidu juht Tarmo Kriis selles nii kindel pole.

"Jah, ma näen siin probleeme. Ettevõtjad võtavad järgmiste aastate kohta väga ettevaatlikke positsioone ning viimaste aastate aktiivne värbamistegevus asendub tegevuse kokkutõmbamisega," räägib Kriis ning lisab, et erialasid, mida viimastel aastatel riigi ja tudengite endi raha eest õpitakse, ei lähe ettevõtetel vaja. "Vahepeal võeti ka ülikoolipingist inimesi. Praegu koondatakse aga ka väga edukates ettevõtetes," lisab mees.

Ka sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Thor-Sten Vertmann leiab, et kuigi kuldreegli järgi on töötuse määr seda väiksem, mida suurem on haridustase, oleneb palju ka omandatud haridusest. "Tehnika, tootmise, ehituse ning loodus- ja täppisteaduste aladel on probleeme nii töötajate leidmisega kui isegi riiklikult rahastatavate õppekohtade täitmisega. Erialale vastava töökoha leidmine on eelkõige pehmete alade õppijate probleem," räägib Vertmann. Pehmemate alade all mõtleb ta sotsiaalteadusi, äri ja õigust.

Vertmanni sõnul pole töötus kõrgharidusega inimeste seas üldiselt probleemiks. Ta usub, et kõrgharidusega inimeste hulgas pole lähiaastail töötuid rohkem kui paar-kolm protsenti ehk olulist muutust võrreldes praegusega ei tule.

Kriisi hinnangul on riik aga selles asjas liialt optimistlik.

Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke räägib, et kui eelmisel aastal kasvas Hansapanga töötajate arv Baltimaades ja Venemaal 1200 inimese võrra, siis tänavu tuleb töötajate arvu kasv null.

Sellegipoolest on panga personalidirektori Tea Trahovi sõnul ruumi ka mõnele alles ülikooli lõpetanule. "Võtame inimesi tööle oskusteabe ja isiklike omaduste põhjal ning äsjane koolilõpetamine ei pruugi olla takistuseks," sõnab naine, lisades siiski, et kui majandusalase eriala lõpetanu tahab üldteadmistega kiirelt karjääriredelil tõusta, siis see on praegu küll keeruline.

Autor: 1706-aripaev