Lahendati iidne viikingite mõrvamüsteerium

Analüüs näitas, et noorema naise murdunud rangluu oli surma hetkeks juba mitu nädalat paranenud – see tähendab, et luu murdumine ei olnud seotud rituaalse tapmisega, nagu kahtlustati aastal 1904, kui 22 meetri pikkune Osebergi laev leiti, kirjutas Reuters.

"Ei ole mingit põhjust oletada, et naise surm oli vägivaldne,” ütles Oslo ülikooli anatoomiaprofessor Per Holck pärast kahe aastal 834 surnud naise luude analüüsimist.

"Luumurru võis põhjustada näiteks kukkumine või mis iganes. Ainuüksi selle murru põhjal ei saa eeldada, et tegemist oli tapmisega,” ütles Holck.

Kaunistatud Osebergi viikingilaeva leidmine Norra lõunaosast oli 20. sajandi alguse üks olulisimaid arheoloogiasündmusi. Ajaloolased usuvad, et viikingid harrastasid mõnikord rituaalseid tapmisi. 10. sajandil elanud araablasest rändaja Ahmad Ibn Fadlan kirjutas näiteks põhjaliku ülevaate viikingite matusetseremooniast, mille käigus teenijatüdruk surnuks torgati ja maha maeti.

Kuigi leitud inimjäänused meti 1948. aastal maha, kaevati need eelmisel aastal uuesti välja, et vaadata, kas tänapäeva tehnoloogia võiks heita valgust iidsele müsteeriumile.

Vanema Osebergi naise luud näitasid, et tal oli vähk. "Tegemist oli surmava vähiga, seega olen päris kindel, et see oli ka tema surma põhjus,” ütles Holck. Tegemist on varaseima dokumenteeritud vähijuhtumiga Norras.

Uuringud näitasid ka, et mõlemad naised olid kõrgest seisusest – nende toiduvalik koosnes peamiselt lihast, samal ajal kui enamik viikingeid toitus vaid kalast. Noorema naise hammaste analüüs täitas, et ta kasutas metallist hambaorki, mis oli 9. sajandil tõeline luksusese.

Ajaloolased on ammu kahtlustanud, et vanem naine võis olla kuninganna Aasa, Norra esimeste kuningate esiema. Vana naine kannatas Morgagni sündroomi all, mis muutis ta välimuse mehiseks – ilmselt kasvas tal habe.

Kahjuks leiti luudest liiga vähe DNA-d, et kindlaks määrata, kas naised olid omavahel sugulased, näiteks kuninganna ja tema tütar. „Vastuseta küsimusi on veel palju,” ütles Oslo kultuuriajaloo muuseumi direktor Egil Mikkelsen.