- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,41%7 367,51
- DOW 30−0,1%51 662,92
- Nasdaq −2,11%25 615,15
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,79
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,41%7 367,51
- DOW 30−0,1%51 662,92
- Nasdaq −2,11%25 615,15
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tuleb maailmalõpp: geneetiliselt muundatud organismid
Inimene hävitab hoogsalt looduslikke liike,
kuid üritab samal ajal hakkama saada ka uute loomisega. Geneetiliselt muundatud
põllukultuuridel on palju eeliseid – nad on vastupidavamad putukamürkidele,
taimekahjuritele ning annavad paremat saaki. Geneetiliselt muundatud
mikroorganismid hoiavad meie tervist ning geeniteraapia pakub ahvatleva
võimaluse parandada vigased lõigud genoomis.
See kõik on üldjoontes pigem positiivne, kuid nagu iga uue tehnoloogilise lahendusega, kaasneb ka biotehnoloogiaga üksjagu probleeme. Näiteks kardetakse, et ühtedesse organismidesse kasu saamise eesmärgil siirdatud geenid võivad levida ka teistesse organismidesse, kuhu neid sugugi ei soovitud, ning seal hoopis kahju teha.
Selline protsess võib toimuda näiteks taimedel, kus lähedaste liikide vaheliste hübriidide tekkimine polegi väga haruldane. Nii võivad põllukultuuridesse viidud taimekaitsevahendite resistentsuse geenid jõuda hoopis umbrohtudesse, pannes aluse vastupidavate superumbrohtude tekkele. Selliseid stsenaariume püütakse aga vältida näiteks puhvertsoonide loomisega geneetiliselt muundatud taimedega põldude ümber või geneetiliselt muundatud taimede muutmisega levimisvõimetuks.
Lisaks saavad geenide kandmisega ühest organismist teise hakkama viirused. Viirused sisenevad parasiitidena peremeesrakkudesse ning sisestavad oma genoomi peremehe genoomi. Seejärel lülitavad nad peremeesraku ümber tootma hoopis viirusele vajalikke valke. Hiljem lõigatakse paljundatud viiruse genoomijupid uuesti peremehe genoomist välja. See protsess pole aga kuigi täpne. Nii võib uut peremeest otsima siirduv viirusosake endaga kaasa viia ka jupi eelmise peremeesraku genoomist. Ka sellise mehhanismiga võivad muundatud geenid sattuda ühest organismist teise.
Geenide juhuslik levimine ühelt liigilt teise on tegelikult siiski suhteliselt ebatõenäoline. Hirmuäratavam on aga võimalus, et keegi võiks geenitehnoloogiat sihipäraselt kurjade eesmärkide saavutamiseks rakendada. Näiteks võiks mõni terroristide rühm valmis meisterdada kiiresti leviva mitme viiruse halbu omadusi kombineeriva superviiruse.
Paljud biotehnoloogiaga seotud ohtudest on meile veel tundmatud või halvasti teada. Nii on see tegelikult kõigi uute tehnoloogiatega, milles alul nähakse vaid suuri võimalusi. Selliseid ohte tuleb teadvustada ning nendega arvestada, kuid samas ei tohiks hirm uudse ees takistada arenemast tehnoloogial, mis võib aidata toita miljoneid näljahädalisi ning töötada välja ravimeid raskete haiguste vastu.
Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Loe edasi: Kuidas tuleb maailmalõpp: nanorobotid
Seotud lood
Inimene on Maad asustanud juba sadu
tuhandeid kuni miljoneid aastaid, sõltuvalt sellest, millisest hetkest me oma
esivanemaid inimesteks peame. Homo sapiens on olnud liigina äärmiselt
edukas. Ta on asunud elama peaaegu kõikjale maismaale ning oma maitse ja
vajaduste järgi ümber kujundanud suure osa maapinnast ning teeb vaikselt
ettevalmistusi, et kunagi rajada kolooniad ka teistele taevakehadele. Raske on
ette kujutada, et sellel kõigel võiks olla peagi lõpp.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele