- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,31%941,82
- OMX Tallinn−0,02%2 147,3
- OMX Vilnius0,08%1 507,83
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,18%10 835,74
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
- OMX Baltic0,06%314,62
- OMX Riga−0,31%941,82
- OMX Tallinn−0,02%2 147,3
- OMX Vilnius0,08%1 507,83
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,18%10 835,74
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tuleb maailmalõpp: vulkaanid
1783. aasta on Islandi ajaloo üks
tumedamaid lehekülgi. Tegevusse asus Laki vulkaan, mis saatis umbes poole aasta
jooksul maapinnale 14 kuupkilomeetrit laavat ja vulkaanilist tuhka.
Sellele lisandusid mürgised gaasid, mis tekitasid vinese ilma üle terve Euroopa. Inglismaal sai 1783. aasta suvi nimeks liivasuvi, sest maha sadas erakordselt palju Islandist pärit vulkaanilist tuhka.
Islandi kariloomadest hukkus vulkaanipurske tekitatud keskkonnamõjude tõttu ligi 80 protsenti. See põhjustas saarel laialdase näljahäda, mille tagajärjel jättis elu umbes veerand Islandi elanikest. Atmosfääri läbipaistvus vähenes üle maailma, mistõttu oli järgnev suvi ebatavaliselt jahe.
Laki purse on aga võrdlemisi tühine võrreldes sellega, milleks Maa on võimeline. 65 miljoni aasta eest purskusid tänase India aladel maapinnale laavavood, mille maht ületab Laki purske sada tuhat korda. Paljud teadlased peavadki Dekkani vulkaanipurskeid ning mitte asteroidi Kriidi ajastu lõpu väljasuremise põhjustajaks, mille kuulsaimateks ohvriteks on dinosaurused. 250 miljoni aasta eest toimunud Maa ajaloo kõige karmimate tagajärgedega väljasuremist seostatakse aga Siberis tegutsenud vulkaanidega, millest tänaseks on järgi jäänud tohutu suurel alal levivad vulkaaniliste kivimite kihid.
Vulkaanid võivad väljasuremist soodustada mitmel viisil. Väävlit sisaldavad gaasid moodustavad veeauruga reageerides väävelhappe, mis seejärel happevihmana maha sajab. Lämmastikuühendid lagundavad osoonikihti. Atmosfääri paiskunud aerosoolid ja tuhk blokeerivad aga päikesevalguse ning toovad kaasa ulatusliku jahenemise.
Ohtu ei kujuta mitte ainult Laki-tüüpi rohke laavaga vulkaanid, vaid ka plahvatuslikumad ja võimsamad vulkaanipursked, mis laava asemel toodavad peamiselt vulkaanilist tuhka ja mitmesuguseid gaase. Üks sellistest on Toba vulkaan Sumatra saarel, mida seostatakse tolleaegse inimpopulatsiooni kokkukuivamisega. Geneetiliste andmete tõlgendamisel on leitud, et see nn Toba pudelikael vähendas Maa rahvaarvu kõigest tuhande kuni kümnetuhande järglasi saanud paarini.
Kas sellise suurusjärgu vulkaanipursked võivad korduda edaspidigi? Mitte ainult ei või, vaid toimuvadki kindlasti. Küsimus on siin ainult ajas. Võimalik, et tänapäeval ei viiks vulkaanipurse enam inimkonda väljasuremise äärele, kuid globaalse ulatusega katastroof oleks see kahtlemata.
Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Seotud lood
Inimene on Maad asustanud juba sadu
tuhandeid kuni miljoneid aastaid, sõltuvalt sellest, millisest hetkest me oma
esivanemaid inimesteks peame. Homo sapiens on olnud liigina äärmiselt
edukas. Ta on asunud elama peaaegu kõikjale maismaale ning oma maitse ja
vajaduste järgi ümber kujundanud suure osa maapinnast ning teeb vaikselt
ettevalmistusi, et kunagi rajada kolooniad ka teistele taevakehadele. Raske on
ette kujutada, et sellel kõigel võiks olla peagi lõpp.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele