- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,03%10 425,7
- Nikkei 225−0,88%69 174,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,85
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,03%10 425,7
- Nikkei 225−0,88%69 174,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Parts: Eesti võiks olla mitte ühe elektrijaama riik
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiafoorumil
alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“ ütles minister Juhan Parts
avakõnes, et kindlasti ei peaks Eesti olema ühe elektrijaama riik.
Energiafoorumite eesmärk on läbi arutada, millest Eestil oleks kõige mõttekam elektrit toota.
Enam-vähem on Eestis täna konsensus olemas selles osas, et koostootmisjaamade juurdeehitamist tuleks jätkata ning et tuulikute elektritootmist tuleb tasakaalustada uute gaasiturbiinide rajamisega. Ülejäänud valikute osas on aga alles suured eriarvamused, ütles minister.
Põlevkivist elektri tootmine on kallis ja keskkonnamahukas ning puudub kogemus põlevkiviõlist ja gaasist tootmise osas. Kahtlused on nii tuuleenergia mahuka kasutamise tuumaenergia osas, ent suur pluss on juba seegi, et Eestis võib tuumaenergia teemal juba rääkida, ütles Parts.
Eesti valikuid mõjutab nii Euroopa elektrituru avanemine kui energiaallikate hinnatõus. Kolmas oluline tegur on uued ELi heitmekaubanduse reeglid, mis muudavad fossiilsetest kütustest energiatootmise väga kulukaks.
Kõigi võimalike elektritootmise alternatiivide analüüsimisel tuleb arvestada energiajulgeoleku mõõdet, kordas minister juba eelmisel energiafoorumil kõlama jäänud mõtet. „Eesti peab langetama valikuid, mille tulemusel meie energiajulgeolek ei vähene,“ rõhutas Parts.
„Peame investorid meelitama investeerima lahendustesse, mida me soovime, milles oleme kokku leppinud,“ ütles Parts.
Partsi sõnul tuleb Eestil lähiaegadel teha konkreetseid otsuseid, milliseid elektrijaamu rajama hakata.
„Osa otsuseid on juba tehtud, osa on ettevalmistamisel, kuid meil on vaja veenduda, et kompass on õige – need otsused on pikaajalise mõjuga. Küsimus pole ju vaid selles, kas kodus lamp põleb, vaid kas meie majandus on konkurentsivõimeline,“ ütles Parts.
Minister ütles, et küsimus, millest Eesti tulevikus elektrit toodab, tuleb otsustada kiiresti. Aastal 2013 avaneb Eesti elektriturg ja rakenduvad uued heitmekaubanduse reeglid. Aastaks 2016 tuleb kokkuleppe järgi Euroopa Liiduga uuendada Narva Elektrijaamasid. Iga jaama rajamise protsess võtab sõltuvalt jaamast aega 5-15 aastat.
„Seega on viimane aeg hakata otsuseid tegema. Meil ei ole konsensuse leidmiseks väga palju aega,” rõhutas Parts.
Eelmisel, märtsikuus toimunud energiafoorumil jõudsid osapooled tõdemusele, et Eesti peab ka tulevikus olema võimeline ise katma oma elektrinõudluse. See tähendab aga, et Eestis peaks ka pärast 2016. aastat olema ca 2000 MW elektri tootmise võimsusi.
Seotud lood
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid erakondade
esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama,
kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada
tuumaelektri toomist.
Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi
energeetika asekantsler Einari Kisel tutvustas täna Tallinna Tehnikaülikooli
aulas toimunud energiafoorumil alapealkirjaga „Elektritootmise valikud Eestis“
võimalikke stsenaariume Eesti energiavajaduse rahuldamiseks.
Täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas
toimunud energiafoorumil „Elektritootmise valikud Eestis“ arutasid huvigruppide
esindajad kolmel teemal: millistel tingimustel võiks Eestisse rajada tuumajaama,
kas Eestile on vaja põlevkivist elektritootmist, kuidas tuleks arendada
tuumaelektri tootmist.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
1
Intervjuu pereäri noore juhiga
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele