Pankade paroolikaardid vajuvad ajalukku

Suund on paroolidest loobumisele kunagi tulevikus. Et ID-kaart, mobiil-ID ja PIN-kalkulaator on oluliselt turvalisemad isiku tuvastamise viisid, liiguvad Eesti pangad korduvkasutusega paroolikaartide kaotamise suunas, otsides samal ajal täiendavaid alternatiive.

“Paroolikaartide kaotamine on paljuski seotud rünnete arengutest. Esimesena kaob eeldatavasti korduvkasutatav koodikaart, kui olemasolevatest vahenditest kõige väiksema turvalisusega autentimisvahend. Arvestades rünnete jätkuvat kasvu ja keerukust, muutub järjest tähtsamaks ka kasutajate teadlikkuse tõstmine,” lisas Kivvistik.

Hansapanga esindaja sõnul küberkuritegevus professionaliseerub. Tänapäeva küberkurjategijaid huvitab pigem raha kui kuulsus ning rünnakuteks vajalikud tööriistad on üha lihtsamad ja kättesaadavamad paljudele. Maailmas tervikuna on ründed muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks.

RSA Security hinnangul rünnatakse igal kuul keskmiselt 150-200 panga kliente. Viimasel ajal on suuremaid ründeid olnud märgata ka Skandinaavia ja Baltimaade pankade klientidele. Ka Eesti pankade kliendid on sattunud viiruste ohvriks. Küberkuritegevuse käive aastal 2006 oli võrreldav inimkaubanduse ning kasum narkokaubanduse omaga. Näiteks Suurbritannias registreeritakse üks arvutikuritegu 10 sekundi jooksul. Eksperdid usuvad, et 90% arvutikuritegudest jääb registreerimata.

„Lisaks ID-kaardile saavad EMT kliendid täna kasutada juba ka mobiil-ID teenust, 2008. aasta jooksul on sellega välja tulla lubanud ka teised mobiiliteenuse pakkujad,“ sõnas Künnapas.

Künnapase sõnul ei ründa tavaliselt kurjamid mitte panga süsteeme, vaid klientide arvuteid, seega peaks inimesed hea seisma selle eest, et nende arvuti oleks võimalikult hästi kaitstud. „Öeldakse, et ahel on täpselt nii tugev, kui nõrk on selle nõrgim lüli. Kurikaelad ongi taibanud, et raha järele tuleb minna mitte panka, vaid kliendi koju. Juba umbes 10 aastat pole nõrgaks lüliks panganduses mitte pank ja selle infosüsteemid, vaid hoopis klient ja tema kodune arvuti. Selline Eesti keskmine koduarvuti, kus puuduvad paroolid, kus töötab vananenud viirustõrje ning kus kogu perekond surfab väga mitmesugustel saitidel,” nõustus ka Kivvistik.

„Kasutage kindlasti ID-kaardi või mobiil-ID-d internetipanga külastamiseks ja maksete tegemiseks, sest need on turvalisemad viisid isiku identifitseerimiseks. Internetipanga kasutamiseks valige endale salasõna, mida ei ole võimalik lihtsalt ära arvata, ärge kirjutage seda üles või avaldage kellelegi teisele. Internetipanga lehekülje õigsuse kahtluse korral kontrollige internetiaadressi sisestamisel üle panga serveri aadress ja serveri turvasertifikaat,“ pani Raud inimestele südamele.

Pangad soovitavad:

- loobuma arvuti kasutamisest administraatoriõigustes;- mitte klikkima kõike, mida näidatakse;- kasutama PKI-põhist autentimist (ID-kaart, mobiil-ID);- igasuguse kahtluse korral internetipangast välja logida ja ka brauser sulgeda;- jälgida, kas brauseri aadressireal kirjasolev tundub ikka õige (kindlasti peab aadressi algus olema https://);- mõista, et pangad ei saada oma klientidele e-postiga palveid sisestada oma paroolikaardi paroole ega ka programmiuuendusi;- kasutada viirusetõrjet kui olulisimat abimeest;- kasutada tulemüüri;- uuendada operatsioonisüsteeme (ja kasutada legaalset tarkvara);- olla ettevaatlikud e-posti lugemisel: mitmed kirjad võivad ära kasutada inimeste nõrkusi, kirjutades näiteks, et kirja saaja on võitnud suure auhinna. Täpsema informatsiooni saamiseks tuleb avada e-kirja manus või klikkida lingil. Selliste kirjade eesmärgiks on petta inimestelt välja infot - internetipanga paroole, krediitkaardi andmeid vms. Ärge avage tundmatutelt inimestelt saabunud e-posti manuseid ega klikkige kirjas olevatele linkidele. Tõsiselt ei maksa võtta ka ettepanekut laadida alla spetsiaalne videovaatamisprogramm, et ühe konkreetse saidi sisule paremini ligi pääseda;- programmide allalaadimisel olla ettevaatlik: enne iga uue programmi allalaadimist ja installeerimist püüda välja selgitada, kas seda programmi on ikka vaja ja millised ohud arvuti turvalisusele sellega kaasnevad;- kaitsta internetist privaatsust: kui küsitakse personaalset informatsiooni – nime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoni numbrit, pangakonto numbrit, meiliaadressi, siis enne selliste andmete edastamist uurige, kuidas ja milleks neid andmeid kasutatakse ning kuidas andmeid kaitstakse;- küsida nõu asjatundjalt: kui te ei tunne end arvutimaailmas kindlalt, ärge häbenege spetsialistidelt abi küsida.