ID-kaarti ei kasuta - pappi ei saagi

Mis on mis?

Korduvkasutatav paroolikaartPank väljastab kaardi, millel on x arv paroole, ühte parooli saab mitu korda kasutada. Internetipanka sisenemiseks on vaja veel kasutajatunnust ja püsiparooli, mille inimene saab üldjuhul ise valida.

Plussid: lihtne kasutada, suhteliselt levinud.

Miinused: peetakse seni kõige ebaturvalisemaks. Loodetavasti on ajalukku jäänud need ajad, kus inimesed massiliselt vastasid e-kirjadele stiilis: „Tere, olen sinu pank. Me kaotasime kõik paroolid ära. Palun saada mulle oma kasutajatunnus, püsiparool ja kõik paroolid paroolikaardi pealt.“ Kui keegi sellise kirja koos koodidega tagasi saatis, oli kurikaeltel lihtne rahale ligi pääseda. Te arvate, et nii loll ei saa olla, kuid 2002. aastal vastas petturite kirjale päris palju Hansapanga kliente.

Teine turvarisk on nn õngitsejad ja viirused. Õngitsejad (phishing, ingl k 'õngitsema') seavad üles valelehti, mis näevad välja identsed päris panga lehega, kui veebilehe aadress ei alga näiteks https’iga. Vale lehe kaudu sisse loginud kasutaja toimingud vahendatakse pärislehele ja vahelt korjatakse paroolid ja kasutajanimed, muudetakse isegi teostatavate maksete andmeid ehk kui sina maksad oma küttearvet, siis kurjategijad muudavad saaja andmed ära ja sinu raha jõuab Bahama saarte pangakontole. Pangad otsivad pidevalt selliseid lehti, näiteks tehnokratt Peeter Marvet pani „Pealtnägija“ jaoks näitlikustamise huvides ühe sellise püsti ja Hansapank reageeris kiiresti. Kuid siiski on nii võimalik edukalt paroole koguda.

Paroole võivad koguda ka arvutisse ennast poetanud viirused, mis salvestavad klahvivajutusi, kogutud andmetest korjatakse paroolid välja ja saadetakse kurikaeltele.