Padari sõnul tuleks riigil praeguseks kavandatu arvelt kokku hoida 3,1 miljardit krooni, kuid teema vajavat täienevat analüüsi ja seda arutab esmaspäeval valitsuse eestseisus.
Padar kinnitas, et järgmise aasta riigieelarvet hakatakse koostama 3,5% majanduskasvult. „Kui on võimalik olla rõõmsam, oleme rõõmsad kõik. Maailma majandusanalüütikud ei julge anda erinevaid prognoose, kuid valitsused peavad eelarveid tegema hakkama,“ sõnas Padar.
„Selge, et inimeste tarbimine on vähenenud, krediitide kättesaadavus on langenud. Üldine emotsionaalne atmosfäär on, et inimene, kes hakkab kolmandata telekat ostma, mõtleb," rääkis rahandusminister. "Inimesed on arukad ega küta raha tarbimisse. Positiivsed märgid on, et väliskaubanduse defitsiit väheneb ja hoiuste maht kasvab, mida on pikisilmi oodatud. Oleme anomaalsest olukorrast, kus SKP sõltus laenurahast, jõudnud normaalsesse olukorda, kus tarbitakse toodetut. Ja olukord on sellisest perspektiivist hea, kuid paneb riigi eelarve ja kulud säästurežiimi. "
Lukase sõnul tuleb ka koalitsioonileping üle käia. „On mõned punktid, mis on hakanud oma elu elama ja mõned, mille tähtajad hakkavad kukkuma, kuid põhisuunad jäävad samaks. Suitsiidimõtteid ei tasu mõtelda. On vaja ka mingit kava lisaks kärbetele, et üleminek järgmisse faasi oleks sujuvam. Ei ole mõtet libedal teel pidureid plokki pannaja ja kraavi põrutada," sõnas Lukas.
Lang meenutas ajakirjandusele, et eelmisel aastal samal ajal kustuti tegema rahvuslikku kriisprogrammi, soodustama säästmist, vähendama eelarve defitsiiti, piirama odavat laenuraha ja kinnisvarabuumi. „Tookord ütlesime, et võtame rahulikult, majandusel on iseeneslik kohandusvõime. Nüüd nõuavad samad inimesed rahvuslikku programmi tarbimise elavdamiseks, kinnisvara turgutamiseks ja odava laenuraha saamiseks. Olge järjepidevad," manitses Lang.
Langi sõnul on makromajandusnäitajad tugevad ja valitsus on valmis säästueelarve tegema ilma siniste silmade ja vere lendamiseta. "Eesmärk on mitte kapselduda kohalikku konnatiiki ja vaadata, mis toimub mujal," lisas Lang.
Seotud lood
Majandusanalüüsi osakonna juhtaja Andrus
Sääliku sõnul on loomulikult paljud tegurid panustanud meie majanduse
jahtumisse, kuid põhiprobleem on majandusanalüütikute ja investorite negatiivne
suhtumine Balti riikidesse.
Endise rahandusministri Aivar Sõerdi
hinnangul on rahandusministeerium oma uues prognoosis liiga
optimistlik järgmise aasta majanduskasvu osas ning ka tänavuseks planeeritud
negatiivne lisaeelarve peaks tema sõnul olema suurem kui 3,1 miljardit.
Rahandusminster Ivari Padar teatas täna
langetatud majanduskasvuprognoosist.
Rahandusministeerium ootab, et Eesti
majanduse korrektsioon jõuab lõpule käesoleval aastal, mil suuresti taanduvad
kinnisvarasektori kokkukukkumises ja krediidikriisist tulevad negatiivsed
tegurid.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.