Colliers Internationali värske
kinnisvaraturu ülevaate kohaselt kasvasid kaubanduskeskuste üürihinnad möödunud
aastal 5-25%. Vakantsus püsis nullilähedane.
Vaatamata eratarbimise vähenemisele püsib nõudlus kaubanduspindade järele ja uute kaubanduspindade arendus jätkub, seisab ülevaates. 2007. aastal lisandus turule nii praeguste keskuste laiendamise kui uute müügipindade valmimise tagajärjel 23 000 m2 kaubanduspinda.
Kogu kaubanduspinna hulk suurenes 365 000 m2-ni, mida on 0,9 m2 elaniku kohta. Aasta lõpuks oli Tallinnas kaheksa üle 15 000 m2 üüripinnaga kaubanduskeskust kogupinnaga 218 000 m2.
Nõudlus kaasaegse kaubanduspinna järele ületas pakkumist. Tallinnas on uutel kauplejatel praktiliselt võimatu saada pinda tegutsevates suurtes kaubanduskeskustes ja üldine vakantsus püsib nulli lähedal, märkis Colliers.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2007. aastal valminud kaubanduspinnad olid kõik oma valmimise ajaks täielikult välja üüritud. Uue kaubanduspinna üürnike sekka lisandus palju Eesti turule sisenenud kõrgkvaliteetseid ja kuulsaid rahvusvahelisi brände, kellel oli kaubanduspinna saamisel konkurentsieelis.
Keskmiselt tõusid kaubanduskeskuste üürihinnad 5-25%. Suurimat üürihindade tõusu kogesid rõivaste, jalatsite, juveelitoodete ja kodukaupade müüjad, sel ajal kui ankurüürnike üürihinnad püsisid üldiselt stabiilsed.
Kaubanduspindade vakantsus jääb 2008-2009 endiselt nullilähedaseks ja nõudlus püsib kõrge, lubas Colliers. Rahvusvahelised brändid jätkavad Tallinna turule sisenemist. Tegutsevate kaubanduskeskuste laienemine jätkub, samuti muutuvad kaubanduskeskused üha rohkem kogu pere vabaajaveetmise kohaks, kus lisaks shoppamisele pakutakse erinevaid meelelahutus- ja taastusvõimalusi.
Seotud lood
Eiffeli Keskuseks
nimetatud Viljandisse kavandatava kaubanduskeskuse äripindadest on üürnikud
juba üle 50 protsendi broneerinud.
Tallinna kaupmeestel tuleb müügipinna eest
maksta 125-800 krooni ruutmeetrist kalendrikuus, vahendas Colliers
International.
Colliers Internationali andmetel kasvasid
Minskis asuvate büroopindade üürihinnad eelmisel aastal 25-30%, teatas
ettevõte.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.