Ehitusmaterjalide hinnad niipea ei lange

Ehitusmaterjalide turul valitsevad sel aastal normaalsed turusuhted, tulemas on ekspordi kasv ja väike hinnatõus, mis põhjustatud toorme, kütuse ja tööjõu kallinemisest.

Aasta tagasi käis ehitusturul palavikuline sagimine. Nõudlus ületas pakkumise ja tehased ei suutnud piisavalt materjale toota, puudus oli nii toormest kui ka tööjõust. Oodati ehitusmaterjalide jätkuvat hinnatõusu ning arvati, et tootmisvõimsused jõuavad nõudlusele järele alles järgmisel aastal.

Kui 2006. aasta neljandat kvartalit ilmestas ehitusmaterjalide defitsiitsus, siis 2007. aasta lõpuks olukord rahunes ning toimivad normaalsed turusuhted. Ehitusmaterjalide ostjatel on võimalik valida, millist kaupa osta, ning tootjatel on mahti tegeleda kvaliteedi- ja arenguküsimustega.

11 000 miljonit krooni. Kasvu on oodata ekspordi osas. Ehitusmaterjalide hindadest kõneldes võib oodata väikest hinnatõusu, mida põhjustab nii toorme, kütuse kui ka tööjõu kallinemine.

Möödunud aasta jooksul eksporditi ehitusmaterjale 2,6 miljardi krooni eest, mis ületab 2006. a tulemust 447 miljoni krooni võrra. Suurima ekspordikäibega oli ehitusmontaaživahtude tootja OÜ Krimelte, kes eksportis kaupasid enam kui 100 miljoni krooni eest.

Lisaks Krimeltele olid suurimad eksportijad müüritise materjalide tootjad AS Maxit Estonia, AS Wienerberger,

AS Aeroc, AS Kunda Nordic Tsement ja avatäidete tootjad Viljandi Aken ja Uks ning AS Viking Window.

Suurima ekspordikäibe osatähtsusega ehitusmaterjalide müügikäibest on OÜ montaaživahutootja Krimelte, eksport moodustab firma käibest 90 protsenti, ning tellisetootja AS Wienerberger, mis ekspordib u 75 protsenti toodangust.

Enam kui poole toodangust eksportisid avatäidete valmistajad AS Saajos, AS Fenestra ja AS Aru Grupp, betoonilisandite tootja AS Remei Baltica ning seinamaterjalide valmistajad AS Aeroc ja AS Silbet.

Ehkki tehas ei tööta hetkel täie võimsusega, ei saa me oma saatust norguspäi tallekese kombel oodata. Me peame aktiivselt tegutsema. Tööd on tulnud Rootsist, aktiivsed oleme ka Venemaa turul, suhted on loomisel soomlaste ja lätlastega.

Ekspordi osakaal oli eelmisel aastal väike ja me pole ka selleks aastaks protsente paika pannud. Teeme eksporti läbi Consolise grupi sõsarettevõtete. Materjalide osas on suurimaks mõjutajaks teras. Arvata on, et terase hind hakkab kasvama.

Turg on, nagu ta on - teistsugune kui paar aastat tagasi. Konjunktuur on muutunud ja suuri korterelamu projekte ju pole.

Mõistliku asukoha valinud elamuturul tegutsejatel kinnisvara arendamine pooleli ei jää, aga spekulantide aeg on küll läbi. Sügisel peaks madalseis hakkama üle minema ja turg paika rappuma.

Meil on kõvasti ehitatud ja arendatud, aga välismaalt Eestisse tulles on ikkagi trööstitu tunne. Vanalinn on meil ju kena, aga ehituslikku tegevust Eestis jätkub. Hinnad ehitusmaterjalide turul ei tõuse. Turu ümberkujunemise perioodil on hinnad pigem samad või langevad natuke. Tervikuna võiks tõusutrend päevakorras olla aasta lõpus, kui turu olukord on lõplikult selgunud.

Turul tundub hetkel vaakum olevat, eelmisel aastal on tootmisvõimsusi arendatud ja nüüd tuleb väljundeid otsida piiri tagant. Ekspordi osakaalu suurendamiseks oleme teinud samme läbi tütarettevõtete. Väljundid on meil Skandinaavias, Lääne-Euroopas ja näiteks Venemaale läheb 10-15 protsenti puitakende toodangust.

Akna hind pole seitsme aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, ja kui on, siis mitte turu situatsioonist sõltuvalt, vaid toormest johtunud. Ehitusettevõtjad hakkavad rääkima tarnetähtaegade venimisest ja järjekordadest, kui on vaja kliendile aru anda, miks ehitus ei ole õigel ajal valmis. Süüdistatakse ehitusmaterjalide tootjaid, aga asi on hoopis õiges planeerimises.