- OMX Baltic−0,05%314,25
- OMX Riga−0,1%943,87
- OMX Tallinn−0,04%2 146,84
- OMX Vilnius−0,12%1 504,79
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,03%10 819,82
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,17
- OMX Baltic−0,05%314,25
- OMX Riga−0,1%943,87
- OMX Tallinn−0,04%2 146,84
- OMX Vilnius−0,12%1 504,79
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,03%10 819,82
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saksamaal utsitab riik energiat säästma
Seal peavad vastavalt seadusele alates 2002. aastast kõik uusehitised olema nn madala energiakasutusega majad (Niedrigenergiehäuser).
Järjest rohkem ehitatakse ka passiivmaju, viimased on sedavõrd energiasäästlikud, et aktiivset kütet ei vaja. Eristatakse veel ka nn kolme liitri maja ja nullenergiamaja. Igal liigil on ette antud täpsed energiakulu piirmäärad kütte ja sooja vee jaoks ning tehnilised nõuded soojustusele, akendele, ventilatsioonile ja jahutussüsteemile.
Nii võib näiteks madala energiakasutusega maja kulutada energiat kõige rohkem 70 kWh, ehk siis kas seitse liitrit kütteõli või seitse kuupmeetrit maagaasi ruutmeetri kohta aastas. 3-liitri-maja puhul võib energiakulu olla siis vastavalt kolm liitrit ruutmeetri kohta aastas.
Passiivmaja suurim energiakulu võib olla vaid 15 kWh ruutmeetri kohta aastas. Nullenergiamajad kulutavad veelgi vähem energiat, kuid kuna nende tootmine on praeguse seisuga väga kallis, ehitatakse neid Saksamaal vähe. Passiivmaju on Saksamaal aga ehitatud juba viimased 17 aastat. Passiivmaja, kus puudub aktiivne kütte- ja kliimasüsteem, kasutab ligi 90 protsenti vähem energiat kui keskmine elumaja.
Passiivmaju iseloomustab tavalisest tõhusam soojustus, paremad aknad (kolmekordsete klaaside ning soojustatud raamidega) ning õhutussüsteem, mis filtreerib kasutatud õhust soojuse välja ja suunab selle tagasi maja kütmiseks.
Ehituskuludele lisandub Saksamaa tingimustes passiivmaja nõuete täitmiseks 8%, kuna küttekulud on aga edaspidi väga väikesed, tasub see lisakulu end juba mõne aastaga ära.
Kütuste hinnatõus ja kliima soojenemine on viinud selleni, et käimas on suured üleriigilised kampaaniad ka vanemate elamute muutmisel energiasäästlikeks.
Selleks on mitmeid võimalusi. Kui ei taheta teha just passiivmaja, soovitatakse esimese asjana maja väliskest korralikult soojustada.
Edasi soovitatakse välja arvutada, kui suur on maja energiasäästupotentsiaal ehk siis, mitu kWh aastas ühe ruutmeetri kütmiseks kulub. Kui see on alla 100 kWh/a, on väga hästi. Üle 400 kWh/a on aga juba selgelt liiga palju.
Energeetiline saneerimine on uus suund, inimestele tehakse arvutustabelite abil selgeks, kui palju on võimalik korraliku soojustuse abil säästa. Arvestades, kui palju aastas kokku hoitakse, on juttu koguni energiapensionist. Aastas võib ühe maja kütte pealt kokku hoida ligi 80%.
Eelkõige soovitataksegi maja soojustada - nii on võimalik küttekulusid alandada tervelt 75%. Järgnevad katuse- või pööningusoojustus, kuna siitkaudu läheb kaotsi 11% soojusest. Veel 7% on võimalik kokku hoida korralike uste ja akende abil. Parimad on kolme klaasiga soojuskaitsega aknad (Ug = 0,5 W/m"K).
Hetkel kuum
Keldrid soovitatakse soojustada vähemal 8 cm paksuse isolatsioonikihiga. Mitteköetavates ruumides tuleb isoleerida veetorud.
Kuna aga investeeringud vana maja energiasäästlikuks muutmiseks on suured - arvestada tuleb Saksa tingimustes 150 000 euroga, on saneerimiseks ette nähtud riigi toetused. Arvestatakse, et vana maja energiasäästlikuks muutmine teenib end tasa umbes 10-15 aastaga.
Oluline moment energiasäästlikkuse teema juures on muidugi kvaliteetne ning vajadustele vastav küttekeha.
Saksamaal soovitatakse madala energiakuluga gaasi- või pelletikatlaid või ka maasoojuspumpa kombineerida päikesepaneelidega, viimastest saadav energia läheb sooja vee tootmiseks, nii jääks katla osaks vaid maja kütmine.
Tavaliste radiaatorite asemel soovitatakse kasutada pinna- ehk siis põranda- või seinakütet. Sooja vee saamiseks eramajades soovitatakse keskküttesüsteeme, millesse on integreeritud sooja vee mahutid, mida omakorda saab kombineerida päikesepaneelidega.
Kohtades, kus sooja vett harva vaja läheb (näiteks suvilas või külaliste tualettruumis), soovitatakse kasutada väikesi boilereid. Sama kehtib majades, kus küttekatel ja kraan teineteisest väga kaugel on. Tsentraalse süsteemi puhul tuleb aga veetorud korralikult soojustada.
Energiat aitab kokku hoida ka akna ette käiv ruloo, see peaks olema väljapool. Keldrite soojusläbitavus ei tohiks olla suurem kui 0,4 W/m"K, kütmata keldri ja eluruumide vahele jääv soojustus peaks olema vähemalt 6 cm paks, sama paks kiht peaks olema köetava keldri ja maapinna vaheline soojustus.
Kindlasti peaks tähelepanu pöörama keldri välisseinte soojustamisele ning kütmata keldri ja köetava trepikoja või esiku vahelisele soojustusele.
Igal majal ja korteril peab Saksamaal olema energiapass.
See näitab ära energiakaod läbi väliskesta, kaod, mis tulenevad kütteseadmetest, energiakulu, CO2 kulu ja moderniseerimissoovitused. Alates järgmisest aastast peab kõigil elamutel olema energiapass. Muinsuskaitsealused objektid energiapassi ei vaja. Kui kord välja antud, kehtib energiapass üldjuhul 10 aastat.
Allikas: Saksa riiklik energiaagentuur Dena, www.dena.de
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele