- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,76%66 633,73
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 2250,76%66 633,73
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia plaanib elektrihinda korrigeerida edaspidi kord aastas
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik
tutvustas täna 5protsendilist elektrienergia hinnatõusu ning märkis,
et tulevikus oleks hinnamuutus sujuv, siis plaanib ettevõte hinda
korrigeerida edaspidi kord aastas.
Kaasik rääkis, et Eesti Energia soovib, et järgnevatel aastatel hakataks elektrienergia hinda korrigeerima sarnaselt võrgutasudega kord aastas, et vältida praegust olukorda, kus vajaduse elektrienergia hinna järsule tõusule tingivad pika ajaperioodi jooksul toimunud muutused väliskeskkonnas.
„Elektrienergia hinna muutmine kord mitme aasta järel toob kaasa väliskeskkonnas toimunud muutuste tõttu hüppelise hinnatõusu, mis paneb inimesed keerulisse olukorda," nentis Kaasik.
"Läbirääkimised konkurentsiametiga elektri hinna indekseerimiseks alates 2009. aastast algavad kohe aprillikuus. Hinna indekseerimine tagab kuni turu avanemiseni ühtlasema energiahinna kujundamise vastavalt majanduse arengule,“ märkis ta.
Kaasik põhjendas selle aasta elektrihinna tõusu, et peamine hinnamuutuse mõjutaja on see, et viimase kümne aasta jooksul on läinud oluliselt kallimaks põlevkivist elektri tootmine.
„Põlevkivi moodustab energia tootmisest suure osakaaluga,“ ütles Kaasik, lisades teise põhjuse, et põlevkivi kaevandamise kallinemine mõjutab otseselt tootmise hinda. „Põlevkivi hind on muutumatuna püsinud 1998. aastast.“
Kaasik tõi võrdluseks välja, et viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskmine palk kasvanud 12,1 protsendi võrra, tarbijahinnaindeks 4,5 protsenti, kuid põlevkivi hind on tõusnud kõigest 1,1 protsenti.
Samuti on Euroopa Liiduga liitumise järel tõusnud energeetikaga seotud maksud ning märgatavalt suurenenud tööjõukulud.
Kaasik võrdles Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega ning antud võrdluses on Eesti elektrienergia hind üks ELi madalamatest. „Eestis on elektrienergia hind madal, kuna oleme põlevkivi kaevandanud efektiivselt,“ ütles ta.
Uued hinnapaketid hakkavad kehtima selle aasta 1. juulist. Keskmine elektrihinna tõus lõpptarbijale on sellel aastal viis protsenti.
Kaasik illustreeris hinnatõusu, et ühele neljaliikmelisele perele, kes ostab elektrit hinnapaketiga Kodu 2 ja kasutab kuus 300 kWh elektrit (sh öötariifiga 50%), tähendab see kuus lisakulu suuruses 18,34 krooni ehk aastas 220 krooni.
Finantsdirektor lisas, et rohkem muutusi on päevatariifi osas. Küttepaketid tõusid 11 protsenti, samas jääb küttepaketi elektrihind endiselt odavamaks elektrienergia põhitariifist. „Küttepaketi kasutajatele, kes tarbivad elektrienergiat palju öösel, saame anda jätkuvalt väga soodsat hinda,“ märkis Kaasik.
Hetkel kuum
Kaasik ütles, et kinnitatud uus elektrienergia piirihind ei sisalda puudujäävate CO2 kvootide ostukulusid. „Küsimus jäi konkurentsiametiga lahtiseks kas kvootide ostukulud kuuluvad tagantjärgi korrigeerimisele,“ lisas ta.
Seotud lood
Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastab
täna ja saadab kooskõlastusringile elektrituruseaduse täiendamise seaduse
eelnõu, mis loob võimaluse viia elekter hõredalt asustatud piirkondade
majapidamistesse.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Euroopa Liidus
jõutud ühtse arusaamani, et liidu väikeriikide energiaküsimused tuleb ühiselt
lahendada.
Tänasest tõuseb Lätis elektri
hind märkimisväärselt, elektri tariifid tõusevad 37 protsendi jagu, kuid
gaasi suurtarbijad peavad maksma 20 protsenti enam.
Eesti Energia pressiesindaja Iveri
Marukašvili sõnul ei ole veel kindel, kui suure osa vajalikust heitmekvoodist
ettevõte tasuta saab, samuti pole kindel kvootide mõju energia hinnale.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele