Juhtusin eile vaatama eestlaste
lemmiksaateks kujunenud Reporterit. Ütlen juhtusin, sest tavaliselt üritan seda
vältida.Eilses osas kuulsin aga midagi uskumatut.
Nimelt raporteeris Reporteri reporter politsei öistest tegemistest. Kontrolli käigus tabati üks joobes juht. Ma nüüd ei tea, kui tõepähe võib järgnevat infot võtta, aga too mees olevat „esialgsete andmete kohaselt“ kaheksandat korda purjuspäi roolis. Kaheksandat! Halloo!
Saates ei täpsustatud, kas mehel oli tabamise hetkel kehtiv juhiluba või mitte, kuid kui oli, siis on maailmas (loe: Eestis) ikka midagi tõsiselt lahti.
Kuidas ei suudeta sellist joodikut trellide taha pista? Võtta ära temalt auto? Maine vara? Teha ükskõik mida, et too inimene ei esineks üheksandat korda televiisoris mõrvarina, sest ajas kellegi alla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.